VIDEO ⟩ NASA: kääbusplaneedi Ceres pinna all on soolase veega ookean
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. august 2020, 16:18
/nginx/o/2020/08/14/13273731t1h714c.jpg)
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teatas, et uurimissondi Dawn andmete kohaselt on Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vöö kõige suurema objekti, kääbusplaneedi Ceres pinna all soolase veega ookean.
Seega võib kääbusplaneet, mis on ka seismiliselt aktiivne, olla võimalik elutekke paik, teatab cbc.ca.
NASA teadlaste sõnul jõudis kosmosesond Dawn Cerese orbiidile 6. märtsil 2015 ja jäi selle ümber tiirlema. 2018. aastal, kui ta missioon ja kütus hakkasid lõppema, liikus ta Cerese pinnast vaid 35 kilomeetri kõrgusel, andes uusi andmeid kääbusplaneedi pinnase, geoloogia ja krüovulkanismi kohta, mille puhul vulkaanidest purskub jäist materjali.
Teadlased analüüsisid kaks aastat Dawni materjali, mille kohaselt on Cerese pinna all soolane vesi, mis võib olla kunagi kääbusplaneedi pinnal olnud suure veekogu jäänus, mis osaliselt on jäätunud.
«See leid teeb Ceresest «ookeanimaailma», mis viitab, et meie süsteemis võib üsna palujdel planeetidel vett olla. Ceresel on veereservuaar lokaalne, mitte ei ole kogu planeedil, kuid see ei ole tähtis. Tähtis on see, et tegemist on küllaltki suure veekoguga,» sõnas Dawni uurimisprojekti juht Carol Raymond.
Cerese diameeter on umbes 950 kilomeetrit. Teadlasi huvitas 92 kilomeetri laiune Occeatori kraater, mis asub Cerese põhjapoolkeral ja mis tekkis 22 miljonit aastat tagasi mingi teise kosmilise kehaga kokkupõrkamisel.
/nginx/o/2020/08/14/13273732t1h8ee3.jpg)
Kraatris on kaks heledamat ala, mis tekkisid vedelikust aurustunud soolade tõttu. Teadlaste sõnul pärineb sool Cerese pinnases 40 kilomeetri sügavusel olevast soolasest veekogust. Vesi jõudis lõhedest pinnale ja aurustus, sool jäi alles, tekitades valged alad.
NASA andmetel on meie päikesesüsteemis veel kehi, mille pinna sees on vett. Näiteks Jupiteri kuu Europa, Saturni kuu Enceladus, Neptuuni kuu Triton ja kääbusplaneet Pluto.
Vett peetakse elu tekke aluseks. NASA teadlased tahavad Dawni andmete põhjal uurida ka seda, kas Ceresel võib vee tõttu olla mikrobioloogilist elu.
/nginx/o/2020/08/14/13273733t1h4eec.jpg)
Planeediteadlane Julie Castillo sõnas, et mikrobioloogilist elu otsides tuleb võtta arvesse, et tegemist on soolase veega ja see on jahe.
Ceres on kääbusplaneet Marsi ja Jupiteri vahel asuvas asteroidide vöös, olles meie päikesesüsteemis suuruselt 33. objekt. See koosneb kivist ja jääst, kaalub umbes kolmandiku kogu asteroidivöö massist ning on ainus objekt kogu asteroidivöös, mis on omaenda raskusest ümaraks muutunud.
Cerese avastas 1. jaanuaril 1801 Itaalia astronoom Giuseppe Piazzi, kes alguses pidas kääbusplaneeti komeediks. Esialgu arvati, et Cerese puhul on tegemist planeediga, kuid hiljem loobuti sellest.
24. augustil 2006 teatas Rahvusvaheline Astronoomiaühing, et Ceres on kääbusplaneet, kuid ta on ka asteroid.
Dawn oli NASA kosmosesond, mis uuris asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Ceres.
/nginx/o/2020/08/14/13273744t1hc8b1.jpg)
Dawn startis 27. septembril 2007 ja lendas 2009. aastal mööda Marsist. Sond jõudis Vesta juurde 16. juulil 2011 ja uuris seda 14 kuud. Sond lahkus Vesta juurest 2012. aastal ja saabus Cerese orbiidile 6. märtsil 2015.
Dawni missioon pidi plaani kohaselt lõppema 2018. aastal. 31. oktoobril. 1. novembril 2018 ei vastanud Dawn enam kutsungitele, mistõttu NASA teatas, et Dawni kütus on otsas ning tema missioon lõppenud. Pärast missiooni lõppu jäi Dawn Cerese orbiidile tiirlema.