Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

David Blaine soovib katsetada ärkvel olemise rekordit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
David Blaine
David Blaine Foto: SCANPIX

USA mustkunstnik Davd Blaine soovib katsetada ärkvel olemise rekordit.

Blaine`i sõnul on tema eesmärgiks olla ärkvel niikaua kui tema organism seda võimaldab, vahendab The Sun.

Väidetavalt teeb mustkunstnik ärkvel olemise etteaste järgmise aasta mais New Yorgi keskpargis.

34-aastase David Blaine´i sõnul on ta etteaste ettevalmistusi ja treeningut juba alustanud.

«Olen kaalust alla võtnud ja iga päev treenin oma keha kaks tundi. Olen pruuni riisi dieedil ja olen loobunud lihast. Mitte mingeid lihasaadus, sest need koormavad organismi,» lausus mees.

Arstide sõnul on pikaajaline ärkvelolek ja magamatus tervisele ohtlikud, kuna see lööb bioloogilise kella segamini.

Guinnessi rekordite raamat ei registreeri ärkvelolekurekordeid põhjendusega, et selliste katsetega liituvad terviseriskid, mis võivad viia surmani.

Kinnitamata andmetel on ärkveloleku rekord soomlase Toimi Soini käes, kes 1964. aasta veebruaris oli järjest ärkvel 11 päeva ja 12 tundi ehk kokku 276 tundi.

Soini olevat löönud samal ajal tehtud ameerika üliõpilase Randy Gardneri rekordit. 17-aastane oli järjest üleval 264 tundi.

Mitmete allikate väidete kohaselt on praegu kehtiv ärkveloleku rekord hoopis 43-aastase inglase Tony Wrighty käes, kes oli magamata 11 päeva ehk 264 tundi ja 15 minutit.

Mustkunstnik Blaine lisas, et talle on teada kõik ohud, mis tema etteastega kaasnevad.

«Ärkvelolekurekordeid on katsetatud varemgi. 1959. aastal oli Peter Tripp kaheksa päeva järjest ärkvel, mille tagajärjel sai ta ajukahjustuse. 1964. aastal tegi Randy Gardner oma etteaste, mille käigus ta oli 11 ja pool päeva magamata. Talle ei tekkinud sellest kahjustust,» meenutas mustkunstnik.

Ta lisas, et 36 tundi ärkvel olemise tagajärjel tekib nagu joobeseisund, 72 tunni järel aga juba paranoia.

«Nelja päeva magamatuse tagajärjel aga tekivad hallutsinatsioonid ja silmad lahti võib hakata und nägema. Tahan kõike seda omal nahal kogeda, olles ise katsejäneseks,» lisas Blaine.  

Blaine´i sõnul on kõige raskemaks osaks psüühiline ettevalmistamine ja hirmudega toimetulemine.

Blaine`i etteastete hulka kuuluvad näiteks Londoni Toweri juures kraanaga maapinnalt üles tõstetud klaaskastis ilma söömata kuu aega elamine ja New Yorgis viienda korruse kõrgusele tõstetud kastis olles ennast kettidest vabastamine.

Tagasi üles