Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Al Jazeera: Beiruti ammooniumnitraat oli pärit Vene ärimehe poolt hüljatud laevalt (1)

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Liibanoni Beiruti sadamaala pärast plahvatust
Liibanoni Beiruti sadamaala pärast plahvatust Foto: NABIL MOUNZER/EPA7Scanpix

Uudistekanali Al Jazeera ajakirjanikud tegid kindlaks, kuidas suur kogus ammooniumnitraati jõudis Liibanoni Beiruti sadama lattu.

Ammooniumnitraadi saaga sai alguse sellest, et sügisel 2013 saabus Beiruti sadamasse tehniliste probleemide tõttu ammooniumnitraati vedanud Moldova laev MV Rhosus, mis oli teel Gruusiast Mosambiiki.

Moldova lipu all sõitnud laev ja selle last kuulusid Venemaa kodakondsusega ärimehele Igor Grešuškinile, kes elab Küprosel.

Liibanoni võimude uurimine näitas, et laev oli nii halvas tehnilises seisukorras, et sellega oli ohtlik midagi vedada ja laeva ei lubatud sadamast lahkuda.

Kui Grešuškin sellest kuulis, teatas ta Liibanoni võimudele, et on pankrotis.  Meeskond hülgas laeva ja liibanonlased ladustasid laeval olnud ammooniumnitraadi sadama vabasse laohoonesse.

Nii jäigi suur kogus ammooniumnitraati Beirutisse, olles enne lattu panemist kuid laeval.

Juunis 2014 saatsid Liibanoni tolli esindajad kohtule kirja, milles küsisid, mida teha suure koguse ohliku ainega, mis on Beiruti sadamas.

Kolme aasta jooksul saatis toll kohtule mitu kirja, milles pakkus probleemi lahendamiseks välja anda ohtlik aine Liibanoni relvajõududele või siis mõnele firmale, mis teeb kaevanduste jaoks lõhkeseadmeid.

Kohus ei tegelenud ohtliku aine teemaga, tollijuht ei saanud vastust ning ammooniumnitraat jäi Beiruti sadama lattu.

2016. aastal kirjutasid tolli esindajad: «Ohtliku aine ladustamine ebasovivates tingimustes kujutab endast tõsist ohtu ja nõuame, et merevägi saaks loa see sadama ja seal töötavate inimeste ohutuse huvides eemaldada või müüa firmale, mis seda vajab».

Ka siis ei saanud Liibanoni toll kohtult vastust.

2017. aastast on Liibanoni tolli juht Badri Daher, kes samuti üritas ammooniumnitraadi probleemi lahendada, kuid ka temal ei õnnestunud kohtult vastust saada.

Liibanoni võimude teatel hukkus 4. augusti Beiruti sadamaplahvatuses üle 100 inimese ja rohkem kui 4000 sai vigastada. Sadam on maatasa ja lähedased hooned on saanud kahjustada. Rohkem kui 300 000 inimest jäi kodutuks.

Beiruti sadama esindajate teatel algas põleng sadama 9. laost ja levis kiiresti edasi, jõudes 12. lattu, kus oli ohtlik ammmooniumnitraat, mille tõttu tekkis veerand aatompommijõuga plahvatus. 

Tagasi üles