Hispaaniast põgenenud ekskuningas on väidetavalt Dominikaani Vabariigis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2020, 15:32
/nginx/o/2020/08/04/13252592t1h3c10.jpg)
Hispaania endine kuningas Juan Carlos teatas 3. augustil, et lahkub kodumaalt korruptsiooniskandaali tõttu.
Hispaania meedia andmetel lendas ekskuningas erilennuga Dominikaani Vabariiki, mille pealinnas Santo Domingos ta elama hakkab.
Hispaania ja Šveitsi väljaannete andmetel sai Juan Carlos aastaid tagasi rohkem kui 60 miljoni euro suuruse altkäemaksu Saudi Araabiast raudtee ehitamise tehingute eest.
Hispaania kuningakoda kinnitas, et ekskuningas lahkus kodumaalt seepärast, et ta poeg Felipe VI, kes on praegu troonil, saaks rahulikult elada. Kuningakoda ei ole Juan Carlose lendamist Dominikaani Vabariiki kinnitanud ega ümber lükanud.
Hispaania väljaande La Vanguardia teatel sõitis 82-aastane ekskuningas 3. augusti õhtul autoga Portugali. Ta lendas sealt sõprade juurde Dominikaani Vabariiki, mis ei ole ta lõppsihtpunkt, vaid vahepeatus. Arvatakse, et ta uus elukoht on mõnes Lõuna-Ameerika riigis.
/nginx/o/2020/08/04/13252580t1h10ad.jpg)
El Mundo andmetel peab ekskuningas septembris Hispaaniasse naasma, sest siis tuleb tal prokuröriga nõu pidada. Juan Carlose advokaadi Javier Sánchez-Junco Mansi sõnul ekskuningas ei põgene ning on vajadusel nii uurijate kui ka prokuröride kasutuses.
Ekskuninga abikaasa, ekskuninganna Sofia ei lahkunud Hispaaniast, vaid elab edasi Madridis Zarzuela palees.
Juan Carlos sai troonile 1975 pärast diktaator Francisco Franco surma ja Hispaanias peetakse tema teeneks riigi demokratiseerimist. Ta andis 2014 trooni üle pojale, kellest sai kuningas Felipe VI. Ekskuningas kaotas sellega puutumatuse.
Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres Hispaniola saare idaosas, saare lääneosas on Haiti.
Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. 20. sajandil on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas Rafael Leónidas Trujillo diktatuuri (1930–1961). 1963. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president Juan Bosch. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. 1965. tungisid sisse USA väed ja algas Joaquín Balagueri diktatuur (1966–1978).
1978. aastast on Dominikaani Vabariigis taas demokraatia.