Moskvas algab kohus oma vägivaldse isa tapnud õdede Hatšaturjanide üle
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. juuli 2020, 10:47
/nginx/o/2020/07/31/13243380t1ha3d6.jpg)
Venemaa pealinna Moskva Basmannõi piirkonnakohtus algab täna pikalt ettevalmistatud kohus kolme õe üle, kes 28. juulil 2018. aastal tapsid oma vägivaldse isa.
Kristina, Angelina ja Maria Hatšaturjan tapsid oma 57-aastase isa Mihhail Hatšaturjani, jättes ta surnukeha korrusmaja koridori. Mehe kehal oli kümneid pussitamishaavu ja haamrilöögijälgi, teatavad cnn.com ja moscowtimes.com.
Mihhali Hatšturjan oli enne tapmist saabunud koju psühhiaatriahaigla ravilt ja ta vihastas tütarde peale, et korter on segamini. Isa rivistas tütred elutuppa, sõimas ja lõi neid ning lõpuks lasi neile pipragaasi näkku. Kristina, kellel on astma, minestas.
/nginx/o/2020/07/31/13243333t1h08cd.jpg)
Kolm õde, praegu 19-aastane Kristina, 18-aastane Angelina ja 17-aastane Maria Hatšaturjan otsustasid tappa isa, kes nende suhtes ka varem vägivaldne oli.
Isa istus elutoas tugitoolis ja jäi televiisorit vaadates tukkuma. Kolm õde kasutasid magava isa tapmiseks kööginuga, haamrit ja sama pipragaasi, mida isa oli nende peal kasutanud.
Pärast isa tapmist helistas vanim õde Kristina politseisse ja teatas, mida nad olid korda saatnud.
Politsei võttis õed kinni ja nad tunnistasid kohe üles, et tapsid oma isa. Prokuröri ja advokaatide sõnul elasid õed aastaid isa türannia all, väidetavalt mees vägistas neid, peksis neid ja mõnitas.
Mihhail Hatšaturjan ja ta naine Aurelia Dunduk elasid lahus. Dunduk sõnas pärast mehe surma meediale, et ta lahkus koos pojaga kodust, sest mees ähvardas nii tema kui tütred tappa, kui ta ära ei lähe.
/nginx/o/2020/07/31/13243347t1h379c.jpg)
Advokaat Aleksei Paršinini sõnul olid Hatšaturjanide naabrid mitmel korral teatanud politseile ja lastekaitsjatele, et naabrimees on vägivaldne, kuid Mihhail Hatšaturjanile ei esitatud kunagi süüdistust.
Kolmele õele tehtud psühhiaatriline uuring näitas, et neil oli posttraumaatiline stressihäire.
Õdedele esitatud süüdistus isa mõrvas tekitas Venemaal skandaali ja tõstatas perevägivalla küsimuse. Sajad tuhanded venelased andsid allkirja õdede Hatršaturjanide vabastamise petitsioonile ning nii Venemaal kui veel mitmes riigis on õdede toetuseks meelt avaldatud.
Vene meedia kirjutas uurimise alguses, et kuna õed elasid aastaid vägivalla all, siis võidakse süüdistust leevendada või sellest loobuda, kuid nii ei läinud.
Moskva prokuratuur ei põhjendanud, miks õdedele esitati mõrvasüüdistus.
Moscow Timesi andmetel on Hatšaturjani õdedele esitatud mõrvasüüdistuse taga seaduste karmistamine, mille vastu protestinud aktiviste ja ajakirjanikke on kinni võetud. Arvatakse, et seadusreformidega sillutab president Vladimir Putin endale 2024. aasta presidendivalimistele teed.
Hatšaturjani õdede juhtum on Venemaal käivitanud arutelu perevägivalla ohvrite õiguskaitse puudumise üle. Koduvägivalla ohvriks langenud naiste turvalisus on pärast perevägivalla seaduse 2017. aasta muudatust halvenenud. Pärast seadusemuudatust ei ole mõni perevägivalla vorm enam kuritegu.
Perevägivalla asjatundjate ja õdede Hatšaturjanide advokaatide sõnul on noori naisi kaitsma pidanud õigusaktid puudulikud, nende noorte naiste võimaluseks oli kas taluda jätkuvalt isa vägivalda või ta tappa.
On neid, kelle arvates peavad õed hoolimata kõigist asjaoludest oma teo eest vastutama, kuna võtsid inimelu.
/nginx/o/2020/07/31/13243330t1h367f.jpg)
Täna on Moskvas kohtu ees Kristina ja Angelina, kuna nad olid tapmise ajal täisealised. Kõige noorem õde Maria oli isa tapmise ajal alaelaline ja tema on kohtu ees eraldi. Sellest teatas meediale Maria advokaat Aleksei Lipster.
/nginx/o/2020/07/31/13243325t1h5c4e.jpg)
Vene seaduste kohaselt saab mõrva eest saata 20 aastaks trellide taha.