Põhja-Korea koroonakahtluseteade võib olla abipalve teistele riikidele

Põhja-Korea liider Kim Jong-un kuulutas riigis koroonakahtluse tõttu välja eriolukorra Foto: STR/AFP/Scanpix

Lääne asjatundjate sõnul võib esimese koroonaviiruse kahtluse avalikustamine tähendada, et Põhja-Korea palub teistelt riikidelt epideemiaga võitlemiseks abi.

Põhja-Korea meedia teatel leiti nakkuskahtlusega 24-aastane mees kahe Korea vahelisest eritsoonist Kaesongist. Liider Kim Jong-un kuulutas oma riigis välja eriolukorra, Kaesong suleti ja väidetav nakatunu pandi karantiini, teatavad afp.com ja iltasanomat.fi. 

Põhja-Korea andmetel saabus nakkuskahtlusega mees Lõuna-Koreast 19. juulil läbi demilitariseeritud tsooni ning Põhja-Korea võimud uurivad, kuidas mees sai tsooni läbida.

Põhja-Korea riigimeedia hoiatas, et Kaesongist tabatud koroonakahtlusega mees võib tekitada Põhja-Koreas katastroofi.

Lõuna-Korea väljaanded kirjutasid, et lõunasse põgenenud tavaliselt Põhja-Koreasse tagasi ei lähe ja demilitariseritud tsooni läbimisel riskivad inimesed oma eluga, mille tõttu ei ole teada just palju selliseid juhtumeid. Põhja-Korea piiril olevatel sõduritel on käsk üle piiri tungijaid tulistada.

Väidetavalt kasutas põgenik kanalisatsioonitoru, mis kulgeb kahe Korea piiril.

Lõuna-Korea andmetel saabus põhjakorealane Lõuna-Koreasse 2017, ujudes siis üle piiril oleva jõe, kuid hiljuti hakati teda kahtkustama seksuaalkuriteos ja ta tahtis Põhja-Koreasse tagasi minna. Lõuna-Koreas ta koroonadiagnoosi ei saanud.

Põhja-Korea eitas enne nüüdset koroonakahtlusega mehe teadet, et seal oleks koroonaviirusse nakatunuid ja viirushaiguse tagajärjel surnuid.

Lääne asjatundjate arvates kasutab Põhja-Korea põgenikku ära, et süüdistada Lõuna-Koread koroonaviiruse levitamises, mitte aga Hiinat, kus nüüdne pandeemia möödunud aasta lõpul algas.

«Põhja-Korea kasutab põgenikku tõenäoliselt ettekäändena, et süüdistada Lõuna-Koread ja näidata end heas valgusest. Põhja-Koreas on kindlasti nakatunuid, kuigi võimud seda eitavad. Arvan, et põgenik pääses üle kahe Korea piiri, kuna pandeemia tõttu on piiri valvamine nõrgenenud,» sõnas USA valitsuse Põhja-Korea ekspert Rachel Lee.

Lee arvates võib Põhja-Korea enda piiril tehtud vigade varjamiseks süüdistada Lõuna-Koread, et sealsed piirivalvurid lubavad üle piiri igaühe.

«Põhja-Korea võib väita isegi seda, et Lõuna-Korea saatis nakatunu meelega Põhja-Koreasse tagasi, et ta seal koroonaviirust levitaks,» sõnas ameeriklane.

Humanitaarabiorganisatsiooni International Crisis Group Korea asjatundja Duyeon Kimi arvates saab Põhja-Korea naberriigi süüdistamisega võtta avalikult vastu Lõuna-Korea abipakkumise.

Samal seisukohal on Lõuna-Korea Seouli Kyung Hee ülikooli politoloog Choo Jae-woo.

«Põhja-Korea tunnistas koroonakahtlusest teatades, et ka seal võib olla viirus. See tähendab samas, et nad paluvad maailmalt koroonaviirusega võitlemiseks abi, eelkõige tasuta humanitaarsaadetiste näol,» selgitas Choo.

Eksperdi sõnul saab Põhja-Korea kasutada juhtumit ka selleks, et teha põgenikest riigi vaenlased. Viimasel ajal on Põhja-Korea süüdistanud korduvalt põgenikke, kes on saatnud Lõuna-Koreast Põhja-Koreasse režiimi kritiseerivaid lendlehti.

Kahe Korea suhted muutusid kriitiliseks juunis, kui Põhja-Korea lasi piirilinnas Kaesongis õhku mõlema riigi kontaktbüroo hoone.

Lääne eksperdid on arvamusel, et hoolimata Põhja-Korea teadetest uute haiglate ehitamise kohta, on selle riigi tervishoiusüsteem ajast maha jäänud ja epideemia korral tekiks väga suuri probleeme, mille tõttu vähemalt kolmandik rahvast võib elu kaotada. 

Põhja-Korea sulges oma piiri Hiinaga jaanuaris, olles esimene riik maailmas, mis koroonaviiruse tõttu end kinni pani. Reismine maailma kõige suletumaks riigiks peetavasse Põhja-Koreasse oli juba enne pandeemiat raskendatud ning võimalik, et piirangud aitasid Põhja-Koreal viiruse levimist takistada.

Teada on, et kaubavahetuse Hiinaga ei ole katkenud ja ka pärast Põhja-Korea poolset piiri sulgemist on piirialal ja üle selle käinud vilgas tegevus.

Cnn.com kirjutas, et Põhja-Koreas tekkida võiv koroonaepideemia on riigi noore juhi Kim Jong-uni jaoks suur väljakutse. Kolumnis meenutati 1990. aastatel Põhja-Koreas olnud näljahäda, mil maailma meedias levisid teated selle riigi viletsast tervishoiusüsteemist ja miljonitest surnutest.

Nälg vähendas põhjakorealaste usku oma riigi valitsuse, sest riik ei aidanud nälginuid.

Nälg oli ajal, mil Põhja-Koreas oli võimul Kim Jong-uni isa Kim Jong-il, kes elas rahva hädadest hoolimata luksuslikku elu ja üritas maailmale jätta muljet, et ta riigis on kõik kõige paremas korras.

«Teine tõsine tervisekriis Põhja-Koreas annaks Kimi dünastiale, mis on alates 1949. aastast valitsenud nagu jumal, hävitava hoobi,» võttis Cnn.com kolumn Põhja-Koreas toimuva kokku.