Olavi Pihlamägi: laulja saab lauljaks siis, kui ta oskab tõlgendada algupärandit

Raadio Elmar
Copy
Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Raadio Elmar saates «Kuula mu laule» rääkis sel korral Olavi Pihlamägi. Mees esitles eestikeelset lemmikmuusikat. Saate pani kokku Tambet Ind.

Muusikaajakirjanik Pihlamägi tunnistas, et tal oli au olla raadio Elmar loomise juures. «Olin Uuno raadio juht, see oli esimene Trio Grupi muusikat mängiv raadio. Meil oli väljaspool Tallinna üks seminar. Rein Lang teatas sel üritusel, et Uunol läheb hästi, kuid grupil oleks juurde vaja veel ühte alternatiivset kanalit. Esialgu tekkis kantristiilis raadio idee, mille ma kohe maha laitsin - Eestis pole nii palju selle muusikastiili kuulajaid. Asi susises edasi ja tuli geniaalne mõte - teeme raadio, mis mängib ainult eestikeelset muusikat. Seega võib öelda, et mul on raadio Elmariga oma seos olemas, sünni juures ma polnud, kuid eostamise juures küll,» avaldas Olavi Pihlamägi raadio Elmar loomise algusaegadest.

Pihlamägi avaldas, miks temast muusika- ja meediamaailma teemade keskel lauljat pole saanud. «Ma olen nii ebamusikaalne, ma lihtsalt ei oska laulda. Samas mu kõrv suudab eristada, kui keegi mööda laulab. Olen kasvanud peres, kus muusikat hinnati kõrgelt, mu isa laulis hästi ning mängis trompetit. Ta oli muuhulgas ka Eesti Raadio Sümfooniaorkestri inspektor. Mu nooruse helgemad päevad olid need, mil isa võttis mind tööle kaasa. Tol ajal oli ka televisioon vanas raadiomajas. Nägin kogu seda raadio ja televisiooni tööd ja soovisin ka ise kunagi sel alal tööle hakata,» meenutas ta.

«Olen terve oma teadliku elu kogunud muusika teatmeteoseid. Mul on tõeliselt huvitavaid ja häid entsüklopeediaid. Ma tihtilugu kontrollin ise üle fakte, mis Vikipeedias või mujal internetis tiirlevad ja keerlevad. Tunnen, et muusika on see, mis aitab elus rõõmsaid ja nukraid hetki esile tuua. Elus peab olema nii ühte kui ka teist,» märkis Pihlamägi.

Pihlamägi tegi juttu eestikeelset muusikast, mis on teda kõige enam kõnetanud. «See muusika on paljuski seotud minu noorusajaga. Need välja toodud esinejad on minu eakaaslased, mul on nendega erakordselt palju ühiseid mälestusi. Minu moraalne kohustus on neid ka meenutada,» lisas ta. Näidete valikuga saab tutvuda allpool.

1. Jaak Joala «Ütle» (V. Ignatjev / O. Roots)

«Konkreetne laul pärineb Joala kõige viimaselt albumilt, ta avaldas selle aastal 1975. See lugu pani mu hinge helisema. Olgem nüüd ausad, laulja saab lauljaks siis, kui ta oskab tõlgendada algupärandit....kui ta leiab laulus selle miski, mida ta saab kuulajale edasi anda. Ma ei ütleks, et covereid on lihtne teha. Nende puhul on ju suur jalajälg ees, sa katsu end sisse mahutada. Olime Jaaguga tema loometee alguses väga head sõbrad. Kuid alles nüüd saan aru, kui andekas ta tegelikult oli. Hästi noore muusikuna suutis ta leida laulus selle, mis leiab tee kuulaja südamesse,» märkis Pihlamägi.

2. Ivo Linna & Kollane Allveelaev G «Eleanor» (H. Kaylan, M. Volman, J. Barbata, A. Nichol, J. Pons / V. Salumets)

«Oleme Ivo Linnaga teinud palju erinevaid saateid, nii raadios kui ka televisioonis. Teles oli üks saatesari nimega «Duett-duell», mina olin stsenarist ja Ivo selle saate juht. Kõige esimesed Eurovisiooni kommentaarid tegime koos Ivo Linnaga. Kui ta siis ühel hetkel juba ise jõudis Eurovisioonile...oli ikka uhke tunne küll. Ivo on fantastiline ürituse juht, tema käe all sujub kõik nii hästi! Arvan, et ma ei tee teistele liiga, kui ütlen, et ta üks meie üks parimaid showman'e laval. Mulle tohutult meeldib tema esitatud lugu «Eleanor», mis on ameerika ansambli The Turtles lugu. Olen seda sadu kordi kuulanud, see tekitab nii üleva ja rõõmsa meeleolu,» tunnistas Pihlamägi.

3. Ultima Thule «Kaunilt kaua» (T. Mägi / O. Arder)

«Esimest korda kuulsin Tõnist laval siis, kui oli ansambel Baltika juubelikontsert. Tema hääl tundus esimesest kuulamisest nii võimas. Olin tol ajal rakkes iganädalases Keskööprogrammis, seal oli vaja esitada eestikeelset muusikat, kutsusin Tõnise salvestama. Võtsime laulu «Vana jõgi» kiirkorras üles laupäeva lõuna paiku, sest õhtul pidi olema saade juba eetris. Kahjuks ei tulnud helirežissöör kohale ja pidin selle loo ise üles võtma. Mul on hea meel, et Tõnis hakkas hiljem ka oma laule tegema, need olid ikka hoopis teistlaadi. Imetlusväärne on see, et ta on tõestanud end ka näitlejana, tema teatrilava töö on olnud tõeliselt võimas,» lisas Pihlamägi.

4. Gunnar Graps «Lillekimp imet teeb» (G. Graps / U. Laht jun)

«Minu tutvus Gunnar Grapsiga algas samal ajal, kui tutvusin Joala, Linna ja Mägiga. Ta polnud teistest oluliselt noorem, kuid oli väga poisiliku olekuga. Ta oli kohutavalt agar! Seltskondades oli tal alati mingi oma lugu kaasas, kõik pidid seda kuulama ja siis sai peoga edasi minna. See oli üritustel alati huumori koht, kui pidu algas, siis küsiti Grapsilt üle, kas tal ikka mõni uus lugu on ette mängida. Ta oli osav enda reklaamija. Tema ja Magnetic Bandiga käisin Armeenias ning Gruusias festivalidel. Seal ma tajusin, kui populaarne tegelane ta on. Ta tõi festivalidelt esikohti koju ja mõjus Eesti oma Alice Cooperina. Temas oli kaks poolt. Üks oli rokkiv, higine, sõjamaalingutes ja kriiskav Graps. Kuid tema teine pool oli oluliselt lüürilisem,» märkis Pihlamägi.

5. Väntorel (Keldriline Heli) «Maailm ilma rohukõrreta» (A. Valkonen)

«Väntorel on Tallinna Polütehnilise Instituudi juures sündinud ansambel. Nende algne nimi oli Keldriline Heli. Tolleaegseid ametnikke see nimi ärritas ja mulle öeldi, et esinemisluba nad enam ei saa. TIP'i aulas anti Keldrilise Heliga üks kontsert, korraga lülitati elekter välja ja inimesed pidid miilitsate saatel välja minema. Läksin Andres Valkoneni jutule ja palusin nimemuutust. Vihjasin, et tal on suurepärane laul tiibadega väntorelist....ja nii saigi bändi nimeks Väntorel. See bänd lendas ju tegelikult hästi kõrgelt, neile olid kõik teed lahti. Kuid siis korraga otsustasid, et nad enam ei taha koos ansamblit teha. Õnneks Andres Valkonen oli muusikaareenil edasi, ta kirjutas laule nii Jaak Joale, Ivo Linnale kui ka Tõnis Mägile,» lisas Pihlamägi. 

6. Reet Linna «Lillelapse tango» (T. Raadik / R. Linna)

«Olen Reedaga päris palju koostööd teinud. Näiteks saadetes «Obladii-obladaa» ja «Prillitoos». Kuid ka raadios on ühiseid saateid olnud. Me tutvusime Pedagoogilises Instituudis, õppisime seal mõlemad. Oli üks üliõpilaste üritus, mida Reet organiseeris, ta juba siis torkas silma eriti energilise tütarlapsena. Juba vähem kui aasta pärast tegime raadiomajas koostööd. Ta on erakordselt hea toimetaja ja suurepärane saatejuht. Reet on ka hea laulusõnade autor, paljud ütlevad, et tema tekste on nii kerge laulda. Need, kes on ise laulnud, teavad hästi, kuidas rõhud ja häälikud jaotada. Laul «Lillelapse tango» on kõige puhtam laul hipide ajast...oleme ju selle aja lapsed,» mainis Pihlamägi.

7. Marju Kuut «Armastuse lugu» (F. Lai / V. Ojavere)

«Minu meelest on Marju laulud jäänud ebaõiglaselt unustusse. Mul on kodus väga tore enda poolt koostatud kogumik koos Marju lugudega. Kui neid laule kuulan, avastan, et Marju oli omal ajal väga palju omast ajast ees. Just kui võrrelda selle tasemega, mida tol ajal tehti. Temas on nii palju sügavust....ja erakordne oskus teksti edasi anda. Ta oli väga visa lindistaja. Marjuga läks meeletult aega, enne kui laul sai linti. Tal olid emotsioonid, mis mõnikord kasvasid üle pea. Kuid tulemus oli neid kannatusi väärt. Ta oli see lauljanna, kellesse paljud ümbritsevad muusikud olid armunud, ta oli tõesti väga veetlev. «Armastuse lugu» on omaaegne superhitt. See, kuidas Marju seda lugu laulab.....ongi ühe armastuse lugu,» rääkis Pihlamägi.

8. Silvi Vrait «Hümn armastusele» (M. Monnot / L. Leesi)

«See, kuidas tegi Silvi tööd, oli meeletu. See, kuidas ta hakkas peale Fixist eraldumist tõlgendama prantsuse šansoone, oli ju lihtsalt võrratu. Tänu sellele, et ta oli Prantsuse Lütseumis inglise keele õpetaja, tuli ka prantsuse keel omal moel tema ellu. «Hümn armastusele» on surematu teos Edith Piafi repertuaarist. Piaf oli väga kireva elukäiguga lauljanna. 1949. aastal ootas Piaf New Yorkis esinedes sinna oma tookordset armukest Marcel Cerdani. Aga enne kontserti sai Piaf teada, et lennuk oli koos Cerdaniga kukkunud merre. Piiritust kurbusest hoolimata läks Piaf ikkagi lavale ja teatas publikule, et laulab Marcel Cerdani mälestuseks. Ta esitas ka laulu «Hymne a l´amour», mille teksti ta oli ise kirjutanud. Esinemise keskel naise hääl murdus ja ta varises laval kokku...kuid ta tõusis ja laulis kontserdi lõpuni. See oli tema hüvastijätt armastatud mehega. Kui ma meenutan Silvi viimaseid aastaid, siis need ei olnud kõige säravamad. Kui Silvi puhul võtta «Hümn armastusele», siis muusikud teavad väga hästi, kellele ta selle laulu pühendas,» rääkis Pihlamägi.

9. Marju Länik «Vajan su kätt ma» (D. Summer / V. Olesk)

«Üks tugev külg Marju juures on see, et ka rütmimuusikas oskab ta olla diskokuninganna. Ta pole televisioonis häbenenud miniseelikuid ja nahkriideid, ta on teadlikult oma seksikust esile tõstnud. See välja toodud lugu on originaalis tõeline diskoklassika. Tegelikult, iga naine vajab ju kellegi kätt. Marjul on olnud tugevaid heliloojaid, kes on teda aidanud. Kuid ta on naine, kes on ise tugevalt hakkama saanud ja soovin talle kõike head,» sõnas Pihlamägi. 

10. Anne Veski «Elu on kink» (L. Gordon (p.o. J. Steinman) / L. Tungal)

«Annega on olnud hästi palju ühiseid tegemisi. Tegelikult juba sellest ajast, kui ta õppis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Tema vend töötas minuga koos, ma teadsin, et Anne oskab hästi laulda. Kui ma ühel hetkel kuulasin teda suures aulas koos klaveriga laulmas, olin üllatunud. Me koos tema vennaga veensime Annet, et ta osaleks kindlasti «Kaks takti ette» lauluvõistlusel. Ta alguses keeldus, kuid lõpuks oli nõus minema ja laulis naljaka loo «Kassipoeg Charlie». See oli kummaline valik - kui teised nutsid armastusest, siis temal oli lõbus kassipoja lauluke. See, et Annest on saanud sellise mastaabiga täht, teeb meele väga heaks. Ma olen veendunud, et ta on Eesti parim live artist, või siis vähemalt üks parimatest. Tal on see õige säde, sära ja ta tõmbab publiku kohe oma pihkudesse. Valisin loo «Elu on kink». Ta salvestas selle loo koos ansambliga Nemo 1988. aastal. Laul ise on pärit rock-muusikalist tehtud filmist «Streets of Fire»,» lisas Pihlamägi. 

Täispikka saadet on võimalik kuulata SIIN.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles