VIDEO ⟩ Maad tabas 800 miljonit aastat tagasi võimas astroididerünnak

Asteroidid liikumas Maa suunas. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Maad on miljonite aastate jooksul tabanud mitmesugused kosmilised kehad, mis muutsid planeeti, mis on inimkonna koduks.

Üks selline «lauspommitamine» leidis aset 800 miljonit aastat tagasi ning siis tabasid massiivsed astreoidid nii Maad kui Kuud, kirjutab cnn.com.

Asteroididerünnakuid uurinud Jaapani Osaka ülikooli teadlaste sõnul olid 800 miljonit aastat tagasi Maad tabanud asteroidid märgatavalt suuremad kui see asteroid, mis langes Maale 66 miljonit aastat tagasi, tekitades hiidsisalike väljasuremise ja uute liikide esilekerkimise.

Teadlased jätkasid, et 66 miljonit aastat tagasi tänapäeva Mehhiko Yucatani poolsaarele Chicxulubi kraatri tekitanud asteroidi diameeter oli 12 – 15 kilomeetrit. Asteroid tabas ala kiirusega 20 kilomeetrit sekundis.

Kraatri algne diameeter oli 100 kilomeetrit ja sügavus 10 kilomeetrit. Nüüdseks on Chicxulubi kraater laienenud ja diameeter on 200 kilomeetrit.

800 miljonit aastat tagasi Maad tabanud asteroidid olid Chicxulubi kraatri tekitanud asteroidist 30 – 60 korda suuremad.

Asteroidisadu leidis aset krüogeeni ajastul, geoloogilisel perioodil, mis oli 800 – 630 miljonit aastat tagasi, mil meie planeet oli kaetud jääkõrbetega. Teadlaste sõnul leidsid siis aset mitmed keskkonna- ja bioloogilised muutused.

Tegemist oli suurima jäätumisega Maa ajaloos. Mandrid, mered ja ookeanid olid kaetud jääga, ekvaatoril oli jää paksus 10 meetrit.

«Tõenäoliselt käivitas jääaja 800 miljonit aastat tagasi toimunud astreoididesadu, sest siis langes Maale 10 – 100 korda rohkem asteroide kui Chicxulubi kraatri tekkimise ja 470 miljonit aastat tagasi toimunud astreoididerünnaku ajal,» selgitas Osaka ülikooli kosmoseteadlane Kentaro Terada, kes asteroidiuuringut juhtis.

Jaapani uurijate sõnul tabas meie planeeti asteroididesadu ka 470 miljonit aastat tagasi, tuues kaasa ookeanivee taseme ja temperatuuride languse ning mõjutades bioloogilist mitmekesisust.

Teadlastel on raske uurida, kuidas asteroidid meie planeeti minevikus mõjutasid, kuna vulkaanid ja geoloogilised protsessid on Maad muutnud ja minevikus toimunu jäljed kustutanud.

Uurijad on seisukohal, et kõik enne 600 miljonit aastat tagasi Maale tekkinud kokkupõrkekraatrid on geoloogiliste protsesside poolt kustutatud.

Kuid on olemas Maa kaaslane Kuu, mida miljonite aastate jooksul on samuti asteroidid pommitanud. Seal ei toimu selliseid protsesse nagu Maal ja selle tõttu on kokkupõrkekraatrid alles. Kuu andis teadlastele võimaluse panna kokku pilt, milline võis olla olukord Maal pärast massiivsete astreoidide langemist.

Maa kaaslane Kuu Foto: Eyepix/SIPA/Scanpix

Jaapani teadlased kasutasid uues uuringus Jaapani kosmoseagentuuri kosmosesondi Kaguya kogutud andmeid Kuu kohta. See sond liikus kuni 10. juunini 2009 Kuu orbiidil ja siis lõpetas töö, langedes Kuu Gilli kraatrisse.

Kosmosesondi kogutud andmed näitasid, et Kuu 59 kraatrist, mille läbimõõt on suurem kui 20 kilomeetrit, on kaheksa kraatrit tekkinud samal ajal. Nende seas on ka Koperniku kraater, mille läbimõõt on 93 kilomeetrit.

USA Apollo 12 missiooni astronaudid kogusid Kuul materjali, mis NASA teadlaste arvates pärines Koperniku kraatri tekkeajast.

19. novembril 1969 Kuult kogutud kivise materjali uurimine näitas, et see on 800 miljonit aastat vana.

Jaapani teadlased on veendunud, et Kuu kaheksa kraatrit tekkisid samal ajal ja need tekkisid 100-kilomeetrise diameetriga asteroidi tõttu, mis plahvatas, mõjutades nii Kuud kui Maad.

Jaapani teadlase Terada sõnul jõudis asteroididesaju ajal Maale väga suur kogus fosforit ja kuiva Kuu pinnale sattus lenduvaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja vesi.

Terada jätkas, et fosfor oli tõenäoliselt toiteelement, mis soodustas Maal vetikate kasvu ning samuti on võimalik, et mitmesuguste keemiliste elementide saabumine koos asteroididega võis mõjutada Maa vee biogeokeemiat, kliimat ja eluslooduse teket.

Teadlased on veendunud, et miljonite aastate taguse asteroididesaju põhjustasid asteroidid, mis sarnanesid C-tüüpi asteroid Eulaliaga, mis liigub Marsi ja Jupiteri vahel asuvas astreoidide vöös.

Asteroidid. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

C-tüüpi asteroidid sisaldavad süsinikku ja on meie päikesesüsteemis kõige tavalisemad asteroidid.

Jaapani Hayabusa 2 kosmoseaparaat on alates 2018. aastast uurinud asteroid Ryugut, mis teadlaste arvates pärineb Eulaliast, sest nende pind on väga sarnane. Hayabusa 2 eraldus asteroidi pinnale kaks kulgurit, mis seal pinnaseproove võtsid ja teisi andmeid kogusid. Ryugu kohta kogutud materjal on teel Maale.

Teadlased lisasid, et mingil põhjusel Eulalia purunes ja temast eraldusid osad, mis moodustasid uued asteroidid ning võimalik, et need langesid nii Maale kui Kuule. Tekkis ka mitu Maa lähedast asteroidi.

Terada selgitas, et kui nad saavad asteroid Ryugu pinnaseproovid, siis need näitavad, kas Eulalia on selle asteroidi emaasteroid ning kas Ryugu tekkis 800 miljonit aastat tagasi.

«Kui saame proovidest kinnituse, siis on meie teooria õige,» teatas Terada.

Asteroidid ehk väikeplaneedid on planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Teada on umbes 338 000 asteroidi, kuid nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse.

Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid.

Väga vähestel asteroididel on läbimõõt suurem kui 100 kilomeetrit. Vaid 26 asteroidi on suuremad kui 200 kilomeetrit, 250 suuremad kui 100 kilomeetrit ja 700 suuremad kui 50 kilomeetrit. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit.