Urmas Kruuse: tegin oma ajal muusikat Jaak Joala bändimeestega
22. juuli 2020, 21:26
Raadio Elmar saates «Kuula mu laule» käis külas Urmas Kruuse. Mees on olnud kahel korral minister, kahel korral linnapea ning saanud ka väärika tiitli Aasta isa. Ka muusikast pole ta kaugel, ta on olnud bändi liige, mis on esinenud isegi Rock Summeril. Kruuse rääkis seekord oma lemmikmuusikast. Saatejuht oli Raen Väikene.
Elvast pärit riigikogu liige Urmas Kruuse peab enda juures olulisteks märksõnadeks perekesksust, sportlikkus ja aktiivsust. «Kuigi mul on sünnipäevi jagunud juba üle poole sajandi, ei tunneta ma sugugi, et see number nii suur võiks olla. Mulle meeldib aktiivselt suhelda inimestega ja olla rohujuure tasandil kursis kõige sellega, mis maailmas tegelikult toimub. Liigub legend, et Toompeal töötades võib päriselu justkui meelest ära minna, kuid mina nii ei tunne, mulle isiklikult väga meeldib inimestega suhelda ja see on mulle väga olulise tähtsusega,» sõnas Kruuse.
«Ka riigikogus on mitmeid muusikale lähedal olevaid inimesi. Me pole veel ühise bändi ideeni jõudnud, kuid meil on alati omavahel hea äratundmine. Kasvõi Mihkel Rauaga, oleme juba kaheksakümnendatel omavahel lävinud väga palju. Samal ajal ilmusid meie esimesed albumid ja esinesime sarnastel festivalidel. Oleme nendel teemadel nii palju vestelnud, siin on mõnusat nostalgiat ja üksjagu äratundmisrõõmu,» sõnas Kruuse.
Kruuse rääkis muusikast ja selle mõjust inimestele. «Olen jõudnud aegade jooksul teadmisele, et halba muusikat pole olemas. On olemas muusika, mis meid mõjutab....ja muusika, mis sugugi ei mõjuta. Kui muusika mõjub, siis selle tähtsus on ääretult oluline, nii tunnen enda puhul. Muusika ja kunsti võlu ongi see, et saame enda jaoks tõlgendada seda omamoodi ja erinevalt,» rääkis Kruuse.
«Olen mõelnud, kas aegade muutus surub meile peale mingeid uusi vorme? Mina tunnen, et taustal ma muusikat kuulata ei taha. Kuulan palju muusikat autos, ehk nendel hetkedel, mil olen tihti üksi. Need on üldjuhul pikad sõidud, panen siis peale olulise muusikavaliku. Ma sõna otseses mõttes kuulangi neid laule, naudin erinevaid nüansse. See on minu nägemus muusika kuulamisest. Ma ei ütleks, et muusika on muutunud halvas mõttes tapeediks....ma ütleks pigem nii, et muusika on muutunud erinevate vormide täiendiks. Näiteks, õige muusika peab olema õiges kohas, kehtib ka seltskondlike koosviibimiste juures,» lisas Kruuse.
Mees tõi välja kümme eestikeelsest lugu, mis on teda siiani kõige enam isiklikus plaanis mõjutanud. Valikuga saab tutvuda allpool:
1. Jaak Joala & Virmalised «Naer» (T. Kurmet)
«Selle loo autor Toivo Kurmet on meie muusikaajaloos legendaarne kuju. Kui me kuulame tema kirjutatud lugusid, siis võiksime öelda, et need olid loomise hetkel justkui omast ajast ees. Valisin selle loo kahel põhjusel. Käisin seitsmekümnendatel väikese poisina Elva kinos, seal mängiti alati enne seanssi muusikat. Just seal ma kuulsingi esimest korda seda tüüpi lugusid, need võlusid mind koheselt! Kuid teine seos on Jaak Joalaga, see on küllaltki isiklikku laadi. Joala lubas meie bändil teha proove tema stuudioruumides, seal saime anda välja ka oma albumi. Olin jõudnud sellisesse faasi, kus kirjutasin ise väga palju lugusid. Otsisin bändimehi ja jõudsin meesteni, kes saatsid tol ajal Joalat. Kogu see samm andis meile võimaluse osa saada soundi-rikkamast prooviruumist,» märkis Kruuse.
2. Sven Grünberg ja ansambel Mess «Nimetu» (S. Grünberg)
«Kui rääkida filmimuusikast ja Grünbergist, siis kõik teavad legendaarset filmi «Hukkunud alpinisti hotell». Juba tol ajal tundus see muusika väga läänelik. Minu jaoks on muusika roll filmides ääretult oluline. Muusika võime ja essents mõjutab filmi tegevust veelgi rohkem. Mul on oma lugu seoses Messi kuulamisega. Elasime Elvas kuue korteriga elamus, see asus kauni Elva jõe kaldal. Meil oli peredes palju samaealisi lapsi. Kuulsin seda Messi lugu esimest korda oma naabripoisi magnetofonist. Just seitsmekümnendatel hakkasin huvi tundma intellektuaalse rock'i vastu. Minu jaoks olid olulised bändid Yes, Genesis ja Pink Floyd. Otsisin teatud sarnasusi ka eesti muusikast ja märkasin, et Messi looming on väga kõva. See muusika on mind palju mõjutanud, nii sisulises kui ka laiemas mõttes,» lisas Kruuse.
3. Ruja «Ei mullast» (M. Kappel / H. Runnel)
«See lugu on minu jaoks ääretult oluline. Siin on oluline teksti ja muusika sümbioos. Ruja oli kindlasti üks minu lemmikbände. Minu jaoks oli tähtis periood siis, kui bändiga oli liitunud Margus Kappel. Meeldib loo juures mõte, et «Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl...». See on nii sügava tähendusega. Kui seda lugu kuulen, muutun alati härdaks, tekivad enda sees erinevad isamaalised tunded,» märkis mees.
4. Fix «Kuninganna» (P. Pihlap / J. Sütt)
«Ega Lõuna-Eestis ilma Fixita läbi ei saa. Kuid küsimus ei ole siin solidaarsuses. Ma pean silmas ikkagi muusika kvaliteeti, mida Fix esindas. Esimese kontakti sain nendega läbi raadio ja televisiooni. Kui esimest korda seda lugu kuulsin, siis mõtlesin, et tegu on väga hea Queeni koopiaga. Mind võlus ja hämmastas mitmehäälsus ning kitarrimängu toonid. Ma hindan Fixi kui nähtust väga kõrgelt,» lisas Kruuse.
5. Gunnar Graps ja Magnetic Band «Onu Volli lugu» (G. Graps / U. Laht)
«Pean tunnistama, et teatud bändide puhul mind ei huvita üldse, milline on nende laulude tekst...huvitabki vaid muusika. Kuulsin seda lugu esimest korda raadiost ja hüppasin koheselt voodi peal püsti. Need olid just need rifid, mida ma Gunnarilt ootasin, see tundus nii äge. Mäletan seda ehedust, ma tõesti välgatasin seda peale. Seetõttu ma selle loo valisingi,» sõnas Kruuse.
6. Tõnis Mägi «Aed» (R. Sibul / V. Koržets)
«See on lugu, mida võib kuulata eile, täna ja homme. Mind võlub siin teksti ja esituse koosmõju, lisaks ka blues'ilik hingus. Loo olemus ja Tõnise esitusviis on mind nii lummanud. Ma kuulen sellest loost väga paljusid asju....igatsust, armastust, hellust, siin on palju sügavat mõtet,» lisas Kruuse.
7. Risk «Naine» (U. Kruuse)
«See on mu enda bändi lugu....ja see on mulle väga tähtsal kohal. See oli esimene lugu, mida sain oma bändiga Linnahallis lindistada. See on lugu, mis võttis kokku minu ponnistused, tegemaks seda muusikat, mis mulle meeldib. See oli ka aeg, mil sain kokku oma abikaasaga. Minu jaoks on see märgilise tähendusega laul. Tekstist....see on oluline, mõeldes oma abikaasa ja perekonna peale,» sõnas Kruuse.
8. Vanemõde «Sirts(oli sire seksapiil)» (The Ramones/H. Volmer)
«Iga nende lugu on mingi tagamõttega. Selle loo valisin kahel põhjusel. Ühelt poolt on see mind mõjutanud, teisalt on see täitnud mingit situatsiooni koomikat. Andrus Kerstenbeck on bändi looja ja hullumeelne muusikaline aktivist. Mu vend on minust üheksa aastat vanem ja ta tegi Elva koolis bändi koos Andrusega. Need kaks inimest on mind palju mõjutanud, nende tõttu ma sain muusika juurde. Veel konkreetsest loost rääkides, mu koolivendadel läks alati nägu nalja täis, kui see lugu tuli, nimelt meie matemaatika õpetaja nimi oli Sirje. Alati mõtlesime meie õpetaja peale, kui see lugu tuli,» lisas Kruuse.
9. Kerli Kõiv «Feral Hearts» (K. Kõiv / L. Mendez)
«Minu lapsed kasvasid üles koos Kerliga, ehk me olime Elvas naabrid. Kerli vanemad on olnud minu koolikaaslased. Kerli paistis juba varases lapseeas silma loomingulise tegevusega. Näiteks, ta osales võistlustantsu treeningutel minu abikaasa tantsukoolis, lisaks sellele oli ta igatpidi musikaalne ja aktiivne juba siis. Kadestan positiivses mõttes tema suurt tahtejõudu. Ta on oma eesmärgi nimel paljust loobunud. Tema looming on fenomenaalne ja märk sellest, et ühest väikesest Eesti linnast võib teha väga suuri asju! Tema armastus muusika vastu on suur ja see väärib lugupidamist. See on imetlusväärne, kuidas ta visualiseerib oma sõnumeid. Paljud laulude tekstid on eriti isiklikud...olgu see siis mure, rõõm või äng...olen vapustatud sellest visualiseerimisest. Tema ema palju aitab teda, ta õmbleb ja loob neid kostüüme. Nad on tervenisti loominguline perekond. See, mis nad teevad, on väga kihvt,» tunnustas Kruuse.
10. Trad.Attack! «Pass-pass»
«Mul on nii hea meel selle üle, et tänapäeval saavad meie noored muusikud luua ja katsetada seda, mida nad soovivad. Neil on uksed valla, nad võivad sõita esinema ükskõik millisesse maailma nurka. Ka Trad.Attack! on maailmas palju ringi rännanud. Mäletan, et 2007. aastal käisin Tartu linnapeana Viljandi Kultuuriakadeemia pidustustel, olen siiralt õnnelik selle kooli üle. Sellest kohast on välja kasvanud nii palju head. Kui ma toona esimest korda Trad.Attacki! nägin, siis sain aru, et neil on sädet ja rõõmu luua veel väga palju asju. Olen nii õnnelik, et nad on osanud kaasaegsemat lähenemist siduda meie esivanemate muusikaga. Nende muusikas on meeletu energia,» lisas Urmas Kruuse.
Kuula täispikka saadet SIIT.