:format(webp)/nginx/o/2020/07/21/13223714t1h5e2b.jpg)
Ameerika Ühendriikide Connecticuti ülikooli ökoloog, evolutsioonibioloog ja matemaatik Peter Turchin avaldas 2012 ennustuse, mille kohaselt 2020. aasta on mässuline ja kaost täis.
VIDEO ⟩ Matemaatik ennustas juba 2012, et 2020. aasta tuleb mässuline (1)
Turchini ennustusega artikkel ilmus 2012 väljaandes Journal of Peace Research, milles ta analüüsib ühiskondlikke trende ja muutusi, kaasa arvatud poliitilist vägivalda, väljaastumisi, rassismi ja terrorismi eelkõige USAs, kuid võttis arvesse ka teistes riikides ajavahemikul 1780 – 2010 toimunut, kirjutab livescience.com.
Turchini kohaselt on kaks mustrit: esmalt pikk rahuaeg, millele järgneb vägivalla kasv, mis võib kesta 200 – 300 aastat. Ta märkas, et 1800. aastate alguses oli suhteline rahu, kuid keskel ja lõpus toimus muutus vägivalla suunas, ning rahu oli taas 1900. aastate keskel pärast Teist maailmasõda.
Sel pikaajalisel mustril on võnkumised, mis Turchini arvates korduvad iga 50 aasta järel. Vägivald jõudis haripunkti 1870., 1920. ja 1970. aasta paiku – ning veel 50 aastat edasi ongi 2020. aasta, mil taas on vägivaldsed väljaastumised, õiguste nõudmised ja mässud.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/21/13223720t1h54c9.jpg)
Turchin teoretiseerib, et murrangu 50-aastased tsüklid ei ole juhus. Tema sõnul ilmuvad need tsüklid erinevates riikides ikka ja jälle, sest sotsiaalsed probleemid, eelkõige majanduslik ebavõrdsus, põhjustab aina suuremaid kodanike rahutusi, tekitades vägivalda, mis oma kõrgpunktis on inimesi hävitav.
Traumeeritud ühiskond pöörab oma tähelepanu vägivalla takistamisel ükskõik mismoodi ja suhteline rahu naaseb 20 või 30 aastaks, mis on umbes täiskasvanud põlvkond. Mingil hetkel hakkavad varjatud põhiprobleemid uuesti pinnale kerkima ja uus põlvkond tahab mässata vana ja nende silmis oma aja ära elanu vastu.
Pärast Turchini ennustus- ja analüüsiartikli ilmumist on sotsiaalteadlased ja politoloogid vaielnud, kas 50-aastane reegel kehtib ja millised võivad veel olla vägivallatsükli põhjused.
New Yorgi ülikooli Lehmani kolledži teadusfilosoof Massimo Pigliucci ütles 2012. aastal, et 230 aastat USA ajalugu pole piisav kindlate järelduste tegemiseks murrangute ja vägivalla tsüklilisuse kohta.
Saksamaa Potsdami kliimamuutuste instituudi sotsioloog ja majandusteadlane Ilona Otto arvab, et vägivald tõuseb ja langeb selle tõttu, et pärast murrangulist perioodi loovad inimesed probleemidega tegelemiseks uued asutused. Institutsioonid töötavad mõnda aega, tagades ühiskonnas stabiilsuse.
«Mõne aja pärast ilmnevad uued väljakutsed ja need asutused ei sobi enam uute probleemidega tegelemiseks ega nende lahendamiseks. Kui institutsioonid ei käi ajaga kaasas ega ole paindlikud, võib see tuua kaasa väljaastumised, revolutsiooni ja isegi sõja,» selgitas Otto.
Turchini ennustuse kohaselt on praegused sotsiaalsed tingimused tormilise kümnendi jaoks küpsed.
«Vägivalla ennustamine järgnes ühiskondlike trendide uurimisele, mis näitasid, et vägivaldne murrang on tõenäoline siis, kui suure osa elanikkonna elatustase langeb ning eliidisisene konkurents kasvab ja tekivad konfliktid, mis mõjutavad paljusid. Eliidisisene konkurents on võitlus jõukuse ja ressursside pärast niigi heal järjel olevate või poliitiliselt seotud inimeste seas. Kuna ühiskonna kõikides kihtides toimub käärimine, siis on palju ühiskonna kõigutajaid, kes loodavad väljaastumistega elu muuta,» selgitas Turchin.
«Ajalugu võib tagasi vaadata 2020. aastatele kui «tormilisele kahekümnendatele,» ütles Virginia George Masoni ülikooli sotsioloog Jack Goldstone, kelle töö aluseks on osa Turchini uurimistööst.
«Selle aasta pandeemia ja politsei jõhkrus olid päästikud, mis vabastasid mitmel ühiskondlikul tasandil olnud pinged. Minu mudeli kohaselt on 2020. aastad mässulised ja ohtlikud ning kui midagi kaardinaalset ette ei võeta, siis on väga vägivaldsed ka 2020. aastate lõpp ja 2030. aastad,» jätkas Goldstone.
Saksa sotsioloog Otto on nõus, et kui varanduslik ebavõrdsus suureneb ning haridus- ja tervishoiuressurssidele juurepääsemine on aina enam raskendatud, siis pinge kasvab.
«On veel vara öelda, kas praegusest ajast kujuneb vägivaldne kümnend, sest kui suhtumist muudetakse ja asju hakatakse ümber korraldama, siis nii ei juhtu. Ühiskondlikud muutused ei toimu siiski kohe, vaid pika aja jooksul,» sõnas sakslanna.
Koroonapandeemia algas möödunud aasta lõpul Hiinas ja on jõudnud kõikjale maailmas. Nüüdseks on paljudes riikides koroonapiiranguid leevendatud, kuna nakatumisi on aina vähem, kuid on riike, kus nakatumised on kasvutendentsis.
USAs lahvatasid mässud pärast seda, kui 25. mail kaotas Minneapolises politseivägivalla tõttu elu afroameeriklane George Floyd. USA hakati tegelema orjandusliku minevikupärandiga, kuid koloniaalmineviku vastu ja inimõiguste eest on hakatud protestima ka teistes riikides.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/21/13223726t1he21c.jpg)