/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/09/13198857t1h922a.jpg)
Rootsi endine tennisetäht Robin Söderling avaldas arvamust sportlaste vaimse tervise kohta. Vaid 26-aastaselt karjääri lõpetanud Söderling kutsus üles sportlasi mõistma ja aitama, sest oli sportlastee jooksul ise enesetappu kaalunud.
Paanikahoogude all kannatanud endine Rootsi tennisetäht: enamikul tippsportlastel esineb mingit sorti vaimne häire
2009. aastal sai Robin Söderling hakkama asjaga, millega mitte keegi varem polnud hakkama saanud. Rootslane alistas Prantsusmaa lahtistel tennise meistrivõistlustel Hispaania tähe Rafael Nadali.
Söderlingi saavutusele annab massiivsed mõõtmed seegi, et tänaseks on Rafael Nadal osalenud Prantsusmaa lahtistel 14 korda ja kaotanud vaid kaks matši - lisaks rootslasele on Nadalil ühel korral tulnud tunnistada ka Serbia superstaari Novak Djokovici paremust.
/nginx/o/2020/07/09/13198865t1hec40.jpg)
Kuid paar aastat hiljem pidi maailma kõige teravamas tipus mänginud Söderling karjääri lõpetama. Põhjuseks toodi toona haigestumine mononukleoosi.
Ja nüüd, ligi kümme aastat hiljem rääkis Söderling teda karjääri lõpus vaevanud mentaalsetest probleemidest.
Teisipäeval avaldas mees Instgramikontol pika teksti, kus nõuab konkreetseid tegusid, et sportlasi vaimsete probleemide korral aidataks.
«Enamik profisportlasi, nagu minagi, on perfektsionistid, kes pühendavad elu spordile. Sportlase elu võib vaimsele tervisele olla äärmiselt laastav. Pidev täiuslikkuse poole püüdlemine ja rõhuv pinge oleks mind peaaegu tapnud,» kirjutas Söderling.
Söderling rääkis eelmisel nädalal Rootsi Sommar iP1-saates, kuidas ta oma karjääri viimasel sügisel oli hulluks minemas.
Rootsi staar mängis 2009. ja 2010. aastal Prantsusmaa lahtiste finaalis, 2011. aastal võitis kodusel Stockholmi Openi turniiri settigi kaotamata, aga siis tuli sein vastu. Just pisut enne US Openit 2011.
«Mul olid paanikahood, nutsin pidevalt. Olin hotellis oma voodis, kuid nagu mõtted tenniseväljakule läksid, haaras mind paanika. Ma poleks väljakule läinud isegi relvaähvardusel,» meenutas Söderling.
Pool aastat maailma edetabelis neljandal kohal olnud Söderlingil oli periood, kus paanikahood tabasid meest üle päeva. Süngematel hetkel otsis ta värisedes Google`ist parimat viisi enesetapuks.
Hetkel tunneb rootslane oma sõnul end paremini kui kunagi varem. Samas sõnas tippsportlase elu läbi ja lõhki tundev Söderling, et tippatleetidele on vaimse tervise probleemid igapäevased kaaslased. «Vahe eluterve auahnuse ja haiglase kinnisidee vahel on sageli nii väike, et seda on pea võimatu märgata.»
«Uuringud näitavad, et iga kolmas eliitsportlane vajab abi, sest kannatab vaimsete häirete all, olgu need lakkamatu stress, söömishäired, läbipõlemine, masendus, ärevushäired,» kirjutas Söderling.
«Me peame koolitama nii treenereid, vanemaid, ja sportlasi endid ning vabanema stigmast, nagu vaimse tervise probleemid oleks nõrkuse tunnus. Seda esineb kõikjal, nii üliõpilasspordis, kui tippspordis. Loodan, et avan sellega arutelu ning kui oma loo rääkimisega aitan kasvõi üht inimest, olen rahul,» lõpetas 35-aastane Söderling.