:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180658t1h2902.jpg)
Milline näeb välja päike, kui ta Uraani päeva lõpul loojub? Või milline näeks välja päikeseloojang Marsil, kui astronaudid lõpuks sinna jõuavad? Tänu USA kosmoseagentuuri NASA arvutisimulatsioonile on neid stsenaariume nüüd pisut lihtsam ette kujutada.
Päikeseloojangul mängivad rolli nii päikesevalgus, mis hõlmab kõiki vikerkaarevärve, kuid ka atmosfääris leiduvad gaasid ja tolm. Mida vähem on atmosfääri, seda kesisem on päikeseloojang, teatab msn.com.
NASA Goddardi kosmoselendude keskuse planeediteadlane Geronimo Villanueva koos kolleegidega tegi arvutisimulatsiooni, milline võib olla päikeseloojang Veenusel, Marsil, Uraanil, Saturni kuul Titanil ja planeedisüsteemil Trappist-1.
Neid päikeseloojanguid on võrreldud Maa erinevate päikeseloojangutega.
Videol nähtavast jääb mulje, nagu oleks ülitäpse objektiiviga kaamera taeva poole suunatud.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180659t1h43e2.jpg)
Näiteks Veenusel muutub erkkollane päike loojudes oranžiks, edasi pruuniks ja siis mustaks. Kuna Veenuse pöörlemine on Maast aeglasem ja tagurpidi, siis kestab üks päikeseööpäev sellel planeedil 243 Maa ööpäeva.
Veenusel tuleb oodata päikeseloojangut palju kauem kui Maal.
Veenusel päikeseloojangu vaatamine on võimatu, kuna sealses atmosfääris on väga suures koguses süsinikdioksiidi, rõhk on pinnal väga suur ja keskmine temperatuur on pluss 471 kraadi.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180663t1h609d.jpg)
Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit. Marsil tuleb päikeseloojang kiiremini kui Veenusel.
Punane planeet on senin ainus, kuhu inimene saaks põhimõtteliselt minna ja koloonia luua. Arvutisimulatsioon näitab, millne on päikeseloojang Marsil olevate inimeste silmade läbi. Marsi päikeseloojangu ajal on näha nii kuldkollaseid kui mudapruune toone.
Marsil oleva kulguri Curiosity saadetud piltidel selle planeedi päikeseloojangust on näha ka siniseid toone.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180668t1ha58a.jpg)
Uraan teeb pöörde ümber oma telje umbes 16 Maa tunniga ja ta pöörlemistasand on peaaegu orbiidi tasandil.
Pöörlemistelje kummalise asendi tõttu on Uraanil ebatavaline öö ja päeva vaheldumine, mis sarnaneb Maa polaaraladel oleva rütmiga.
Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 Maa aastat.
Uraanil on päikeseloojangu ajal helesinine valgus, mis muutub tumesiniseks ja mustaks.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180671t1h8b9a.jpg)
Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel. Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär. Titani tiirlemisperiood on 15,9454 Maa ööpäeva.
Titanil on päikese loojumise ajal erkkollane valgus, mis muutub tumepruuniks.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180678t1hdea1.jpg)
TRAPPIST-1 on planeedisüsteem, mis asub Päikesesüsteemist ligikaudu 39 valgusaasta kaugusel Veevalaja tähtkujus.
USA kosmoseagentuur NASA teatas 2017, et tähe ümber on avastatud seitse Maa-tüüpi planeeti, millest vähemalt kolm asuvad elukõlbulikus tsoonis.
Seal on päikeseloojang erkkollane, muutudes punaseks ja mustaks.
NASA teadlastemeeskond ei teinud päikeseloojangusimulatsioone oma lõbuks, vaid neil on teaduslik eesmärk. Näiteks aitab simulatsioon valmistada ette võimalikku sondimissiooni Uraanile.
Kosmoseteadlased ei tea veel paljut selle gaasiplaneedi kohta ja mida enam on teada, seda suurem on uurimismissiooni edukus.
Meie Päikesesüsteem, mis tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi, koosneb kesksest tähest Päikesest ja temaga gravitatsiooniliselt seotud objektidest.
Päikesesüsteemis on kaheksa planeeti, millest neli siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mis on Maa-sarnased planeedid. Neli välimist planeeti Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on gaasiplaneedid.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180730t1h9c40.jpg)
Lisaks on meie süsteemis on veel Marsi ja Jupiteri vahel asuv asteroidide vöö, Kuiperi vöö, Neptuuni-tagused objektid, heliopaus ja Öpiku-Oorti pilv.