:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179152t1hb775.jpg)
National Geographicul valmis uus dokumentaalfilm «Back to the Titanic», mis jälgib rahvusvahelist süvamere ja laevavrakkide uurijate rühma, mis uuris 2019 maailma kuulsaima laeva Titanicu seisundit.
VIDEO ⟩ Uus dokumentaalfilm «Back to the Titanic» näitab kui hapraks on kuulus laev muutunud
Meeskonna kasutuses oli spetsiaalne allveelaev ja nende eesmärgiks oli teha 3810 meetri sügavusel olevast vrakist pilte, mida varem ei ole nähtud. Selleks oli ehitatud mitu erikaamerat, mille abil jäädvustati eelkõige seda, kui palju on Titanic lagunenud.
Tegemist oli esimese Titanicu vraki juurde sukeldumisega 15 aasta jooksul.
Uurimisrühma pani kokku varkiuurijast ärimees Victor Vescovo, sinna kuulusid teiste seas Titanicu asjatundja Parks Stephenson ning elukutseline ekspeditsioonijuht ja dokfilmide stsenarist Rob McCallum.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179126t1h4b04.jpg)
Kolm uurijat rõhutavad dokumentaalfilmis, et nende eesmärgiks oli saada Titanicu kohta lisainfornmatsiooni enne, kui on hilja, sest 1912. aastal uppunud laev laguneb kiiresti.
Kui meeskond jõudis Titanicu vraki juurde, oli torm ja tugev lainetus, mille tõttu allveelaevaga sukeldumine ei saanud teoks.
Järgmisel päeval oli ilm parem ja Victor Vescovo pääses väikese uurimisallveelaevaga Titanicu vraki juurde. Tegemist oli esimese soolosukeldmisega Titanicule.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179127t1ha9b6.jpg)
Vescovo sõnul oli tingimused Titanicu juures keerulised, sest üle 100 aasta ookeanipõhjas olnud laev on ebastabiilne. Liiga lähedale minemine võib allveelaeva kahjustada ja uurijale elu maksta.
Atlandi ookeani halb ilm ja tugevad veealused hoovused on samuti ohuks.
Dokfilmist ilmneb, et Vescovol oli Titanicu vraki leidmisega raskusi, kuid lõpuks ilmuvad kunagise majesteetliku laeva jäänused ta ette.
Pärast mitu tundi ohtlikku sukeldumist tuleb uurija uue materjaliga pinnale.
«See oli minu karjääri kõige raskem sukeldumine, osaliselt tegi selle raskeks halb nähtavus. Sukeldusin tundmatusse,» teatab vrakiuurija filmis.
Ta jäädvustas mitmelt poolt Titanicut, mis enne merepõhja kukkumist murdus kaheks. Vööri ja ahtri vahel on umbes kilomeeter.
Vescovo sõnul on Titanicu vrakk muutunud, tekid on rokem varisenud ja laevaosad on väiksemaks muutunud. Vrakki on kahjustanud soolakorrosioon, metalli söövad bakterid ja hoovus.
Sukeldunud uurija tehtud fotosid ja videot uurides märkas meeskond, et Titanic laguneb kiiresti. On osi, mis on säilinud, kuid enamikul laevast on lagunemise märke ja on osi, mis on kadunud.
Uurijatele jäi eriti üks lagunenud ala silma, seal asus Titanicu kapteni Edward John Smithi kajut. Näiteks ei ole enam kaptenikajuti vanni, mille all olnud põrand lagunes ja võttis vanni kaasa.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179135t1h6808.jpg)
Samuti on väga kahjustunud ohvitseride kajutite piirkond.
Uurijatemeeskond tegi Titanicu praegusest seisundist arvutimudeli, mis näitab, kus on laev kõige enam kahjustada saanud ja kohe varisemas.
Titanicu vraki leidis 1. septembril 1985 ameeriklasest mere- ja vrakiuurija Robert Ballard koos oma meeskonnaga. Vrakk asub Newfoundlandist 600 kilomeetri kaugusel kagus.
14. aprillil 1912 jäämäe otsa sõitnud ja 15. aprillil 1912 uppunud Titanicul reisis teiste jõukate ja kuulsate seas USA kaevandusärimees Benjamin Guggenheim.
Laevalt pääsenute jutu kohaselt oli Guggenheim vaadanud surmale julgelt silma, viimase hetkeni sigarit suitsetanud ja viskit joonud.
Dokumentaalfilmis räägib temast ta järglane Sinbad Rumney-Guggenheim.
Filmi järgmisel sukeldumisel uurivad Victor Vescovo ja Parks Stephenson, mis on alles Guggenheimi kajutist. Nad näitavad pilte ja videot 20. sajandi alguse kuulsa ärimehe järglasele.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179168t1h5425.jpg)
«Meile kõigile meeldivad Titanicu lood, kaasa arvatud Benjamin Guggenheimist räägitav. Ta kannab frakki, suitsetab sigarit ja joob viskit. Videolt on näha, et tegelikkus võis olla hullem, paanikas inimesed, kes ootamatult hukkusid,» sõnas Rumney-Guggenheim.
Southamptonist New Yorki sõitnud Titanic oli oma esmareisil. Laeva parem parras tabas 14. aprillil 1912 kell 23.40 laeva aja järgi jäämäge. Laev vajus põhja 15. aprillil kell 2.20 ehk 2 tundi ja 40 minutit hiljem.
Titanicu pardal oli 2208 inimest, kellest kaotas elu 1496 inimest.
Ülekantud tähenduses on Titanic muutunud laevahukku tähistavaks väljendiks. Titanicu huku järel asuti välja töötama rahvusvahelist merepäästekonventsiooni SOLAS.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13179133t1hcefc.jpg)