/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2017/04/06/6524255t1h4ecd.jpg)
Eesti Draamateatri näitlejanna Ülle Kaljuste sai näitlemispisiku külge juba varajases lapsepõlves – süüdi ilmselt toonane ebakindlus.
Ülle Kaljuste meenutab õrna iga: mulle üldse ei meeldinud olla mina ise
«Ma arvan, et kust see kõik on alguse saanud, oli see et mulle üldse ei meeldinud olla mina ise ja tänu sellele ma siis arvatavasti püüdsin teiste naha vahele pugeda või end teistena ette kujutada,» nentis Kaljuste «Vikerhommikule» antud intervjuus.
«Kõik teised tundusid olevat palju huvitavamad ja ilusamad ja paremad,» meenutas ta toonast ebakindlust. Näitleja mõtiskles, et võib-olla olla oli asi ka selles, et ta oli üksik laps: «Teiste elu tundus palju huvitavam kui minu oma ja võib-olla seal hakkaski pihta see väike mängimine. Lasteaedades ma oli pigem viimane kuusepuu või seenemikk kuskil lõpus. Selles oligi asi, et ma olin väike paks tüdruk ja siis ma nägin, kuidas neid ilusaid tüdrukuid pandi Pöial-Liisideks ja lillekesteks ja siis ma vaikselt kodus peegli ees tegin ka Pöial-Liisit.»