KULLAFOND ⟩ Mõrvad, kadumised ja armuafäärid: «Kuum jälg» äratab ellu 14 traagilist Eesti krimilugu

Tõnu Kark sarjas «Kuum jälg» Foto: Kanal 2

Kanal 2 saade «Kuum jälg» (2016–2017) on Eesti kriminalistika ajaloo kõige tähelepanuväärsemaid juhtumeid taaslavastav põnevussari, mis peaks iseäranis huvi pakkuma voogedastuses menukaks saanud true crime žanri austajatele. Ajastutruus ja detailirohkes lavastuslikus sarjas astuvad üles Eesti tippnäitlejad. 

Kaks hooaega väldanud saatesarja kõik 14 lugu põhinevad reaalsetel toimikutel, tunnistajate ütlustel, kohtumaterjalidel ja muudel dokumentaalsetel allikatel. Eesti avalikkust raputanud kriminaalsed juhtumid on telesarjaks kirjutanud Eesti üks menukamaid kirjanikke Indrek Hargla, lavastanud Rain Tolk ning jutustaja rollis on näitleja Martin Veinmann.

Osa 1: Kadunud tüdruk

1968. aasta kevadel kadus Tallinnas jäljetult 8-aastane tüdruk. Prokuröril (Rein Oja) ja uurijal (Raivo Rüütel) oleks see saladus jäänud lahendamata kui nendega poleks liitunud noor juurapraktikant Tartu Ülikoolist (Pääru Oja). Tema initsiatiivil kasutati kurjategija tabamiseks mitmeid tollal enneolematuid võtteid ja uurimistehnikaid. 

Osa 2: Saatuslik naine

Taaslavastatakse ühes Valgamaa külas hargnenud vapustav mõrvajuurdlus. Aasta on 1964 ja leinast murtud Aino (Merle Palmiste) matab oma meest, saladuslikel asjaoludel mõrvatud Heinot. Surnukeha leidsid silla alt juhuslikud möödujad, kes märkasid teel verejälgi. Heino oli selleks hetkeks juba 10 päeva kadunud olnud. Kuidas see juhtus ja miks leiti laip mehe kodust 25 kilomeetri kauguselt? Kas mängus võis olla keelatud armuafäär?

Osa 3: Mõrv Mulgimaal

Tõestisündinud põnevuslugu Viljandimaalt, kus aastakümnete eest süttis põlema ühe talumaja ait. Rusude alt leiti surnukeha, lõikehaav kaelal. Aidast oli kadunud 25 000 rubla väärtuses riigilaenu obligatsioone. Käivitus jälitusoperatsioon ja Tallinnast saadeti kohale eriti tähtsate asjade uurija Varblane. 

Osa 4: Armastus ja surm

Karm tõestisündinud lugu. Põhja-Eesti väikelinnas jäi 1980ndatel jäljetult kadunuks noor kooliõpetaja Marju. Tema mehe väitel oli naine Tallinnasse sõitnud, ent veel aasta hiljem oli Marju kui maa pealt pühitud. Nüüd keskendus uurimine Marju eraelule ja sealt hakkaski kooruma pilt saatuslikust draamast.

Osa 5: Pirita ennustaja

Põnevuslugu Eesti kriminalistika lähiminevikust. Ennustajana tuntud meest kahtlustati kelmustes. Uurimise käigus nõustus ennustaja aga politseid abistama ühe ühe surmajuhtumi lahendamisel – kuulus advokaat leiti metsast ülespooduna. Oli see enesetapp või salakaval mõrv? Uurijad said ennustajalt üpris üllatavaid vihjeid.

Osa 6: Mõrv kirikus

Aasta 1993, üks Eesti väikelinn. Kirikuõpetaja leitakse hommikul kiriku põrandalt, tema pea on haamriga sisse löödud ja käärkambrist on kadunud hoiukarp. Kuritöö motiiv näib selge olevat – röövmõrv. Uurijad satuvad kohe poliitilise surve alla tapmine kiiresti lahendada. Üsna pea selgub ka võimalik kahtlusalune. Ometi tunneb kogenud uurija Karl Künnap, et see lugu on keerulisem ning röövmõrv võib olla lavastus millegi varjamiseks.

Osa 7: Kiskja

2006. aasta märts. 19aastane Jaana ütleb Tartu bussijaamas tuttavale, et ta sai tööd ja sõidab Elvasse last hoidma. Pärast seda ei ole keegi Jaanat enam kunagi käinud. Aastal 2010 hakkab prokurör seda uuesti uurima ja sõidab vanglasse kokku saama mehega, kes Jaanat võib-olla viimasena elusalt nägi.

Osa 8: Kärbikud ja hamburger

Lõuna-Eestis langeb noor neiu räige kuriteo ohvriks. Tüdruku isa otsib õigusemõistmist ja kättemaksu sugulaselt, kes peab hamburgerikioskit ja on ühtlasi kohaliku kuritegeliku jõugu juht. Osades Tõnu Kark, Klaudia Tiitsmaa, Rain Simmul, Mattias Naan jpt. Stsenarist Indrek Hargla, lavastaja Rain Tolk.

Osa 9: Kärbikud ja hamburger (jätkub)

Kui üks noor tütarlaps langeb räige kuriteo ohvriks, otsib tema isa õigusemõistmist sugulaselt, kes peab hamburgerikioskit ja on ühtlasi tuntud kohalik kuritegeliku jõugu juht.

Osa 10: Kus on su vend?

Politseipatrull saab varahommikul väljakutse ühe Tartumaa talu juurde ja oma jahmatuseks leiab veel tossavast lõkkest inimese poolpõlenud jäänused. Kõik talus olnud noored inimesed võetakse vahi alla ning hakkab kooruma kuriteoni viinud traagiline armastuskolmnurga lugu.

Osa 11: Memmetapja

2010. aastal saab politsei lühikese vahega kaks teadet, et Tartu vallas on leitud kahe vanema naise surnukehad ja nende majad on põlema süüdatud. Jõhkrat memmetapjat asub halastamatult jälitama noor prokurör Veroonika Koidu (Britta Soll) ning kurjategija avastamiseni viivad pealtnäha juhuslikud seigad. Teistes osades Tarvo Krall, Marje Metsur, Venno Loosaar jpt.

Osa 12: Laip rästikupesas

2005. aastal leiavad rästikupesa otsinud lapsed metsast naise laiba. Selgub, et see on juba aasta aega kadnud Karmen, keda abikaasa on meeleheitlikult taga otsinud. Ent politsei jaoks on just Karmeni abikaasa, kuritegeliku minevikuga endine Keskturu direktor Jüri, selles tapmises peamine kahtlusalune.

Osa 13: Sõstarmustad silmad

Lugu ammusest kohutavast kuritööst, millega oli seotud palju süüdlasi. Mitmed neist pääsesid karistuseta ja on tänini elus. Paljud kannatanud on selle kuriteo unustanud. Mõned aga ei unusta ega andesta seda kunagi. See on lugu Valgamaa metsades peituvast Karulast, kus 1951. aastal peeti vaatamata stalinlikule okupatsioonile Eesti Vabariigi nimel kohut ja kus sündis kuulus Metsavendade laul.

Osa 14: Keisri hull

Kas 1836. aasta 23. aprillil hukkunud Võisiku mõisahärra Timotheus Von Bocki surm oli 19. sajandi poliitiline salamõrv? Osa sai inspiratsiooni Jaan Krossi romaanist «Keisri hull».