Gröönimaal võib sõna «eskimo» kasutamine halvasti lõppeda

Norrakast misjonäri Hans Egede Gröönimaa 1721. aasta kaardi koopia Foto: Rights Managed/IBL Collections / Mary Evans/Scanpix

Maailmas on hakatud rassimi vastu protestima, rassismile viitavaid kujusid sodima ja tooteid ümber nimetama, kaasa arvatud Eskimo jäätiseid, mida müüakse mitmel pool. Üks neist paikadest on Põhja-Ameerika mandrist kirdesse jääv Gröönimaa.

Taanis ja Gröönimaal müüakse Eskimo jäätist, kuid gröönlastele on sõna «eskimo» solvav ja välismaalastel ei soovitata nende juuresolekul seda kasutada, teatab iltalehti.fi.

«Ma ei kasutaks sõna «eskimo» Gröönimaa baaris reede õhtul, kuna see võib kaasa tuua midagi sellist, mis ei lõppe hästi. Tegemist on gröönlaste jaoks solvava sõnaga ja seda ei tohiks kasutada,» selgitas soomlasest Gröönimaa kultuuri ja keele asjatundja Kaj Rönnberg.

Gröönimaal elavad inimesed kasutavad enda kohta gröönlased, seda teevad nii Taani kui inuittide juurtega inimesed.

Inuit tähendab grööni keeles «inimesed», sõna «eskimo» algupära on teadmata.

Seda sõna kasutatakse eelkõige keeleteaduses, kus see ei ole solvav.

Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu kuuluvad aleuudi ja eskimo keeled. Eskimo-aleuudi keeled on levinud Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal.

Soomlane Rönnberg lisas, et firmad on hakanud muutma rassistlikke tootenimesid, kaasa arvatud jäätiste nime, ja see on hea.

Ta lisas, et lisaks inuittidest gröönlastele peavad ka Põhja-Ameerikas elavad inuitid sõna «eskimo» solvavaks.

Taanis müüdavat Eskimo jäätist toodab firma Unilever, mis jälgib mujal toimuvat toodete nimemuutmisprotsessi, kuid ei ole veel ühtegi tootenime vahetanud.

USAst alguse saanud protestid ning rassistlike ja orjapidamisele viitavate kujude värviga sodimine, solvangute kirjutamine ja nende mahavõtmine on jõudnud Euroopasse.

Gröönima pealinnas Nuukis soditi misjonär Hans Egede kuju, millele valati punast värvi ja kirjutati ingliskeelne sõna «decolonize».

Norrakast misjonäri Hans Egede kuju Gröönimaa pealinnas Nuukis. Vandaalid valasid sellele punast värvi ja kirjutasid ingliskeelese sõna «decolonize» Foto: RITZAU SCANPIX/via REUTERS/Scanpix

Norra päritolu luteri vaimulik Egede läks 1721 Gröönimaale ja üritas gröönlasi, kellest enamik olid inuitid, ristiusku pöörata.

Egede misjonärikoha ümber hakkas küla ja siis linn tekkima, lõpuks kujunes paigast Gröönimaa pealinn Nuuk.

Gröönimaa pealinn Nuuk, kus jaanuaris on keskmine temperatuur -7 ja juulis +7 Foto: Keith Virgo/AP/Scanpix

Egedet peetakse esimeseks Gröönimaa teaduslikuks uurijaks, kes andis märgatava panuse paiga geograafia, kultuuri ja keele uurimisse. Ta reisis eelkõige Gröönimaa läänerannikul. Norrakast kirikuõpetaja kirjutas oma misjonitööst ja uuringutest raamatu, mis avaldati 1741 ning tõlgiti mitmesse keelde.

Kui Taani ja Norra 1814 said iseseisvateks riikideks, jäi Gröönimaa Taanile. Gröönimaast sai 1979 Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, kus on käibel Taani kroon, kuid ametlik keel on grööni keel.

USA Black Lives Matter liikumine on pannud ka gröönlased rassismi ja kolonialismi pärandi üle arutama ja ka protestima.

Kui vanemad inimesed peavad misjonär Egede kuju neutraalseks, siis noorem põlvkond peab seda ajaloolist isikut kolonialistiks, kes tõi põlisrahvale häda. 

Gröönimaal on inuittide ja Taani juurtega inimeste vahel pingeid, samuti suhtuvad nad Gröönimaa ajalukku ja pärandisse erinevalt. Eriti keeruline on inuittidest noorte olukord, kellest suur osa on vähese haridusega ja töötud. 

Ema ja laps Gröönimaal Tasiilaqis Foto: LUCAS JACKSON/Reuters/Scanpix

Gröönlased loodavad Taanist iseseisvuda, kuid see ei ole nii lihtne, sest sõltuvad Taani majandusest. Loodeti, et naftatootmine ja kaevandamine annab piisavalt sissetulekult, kuid nii ei läinud.

Gröönlaste arvates tuleks nende kodusaare kohta kasutada mitte Gröönimaa (taani keeles Grønland), vaid gröönikeelset nime Kalaalliit Nunaat.