VIDEO ⟩ Aegvõttevideo näitab kuue minutiga, mis toimus Päikesel 10 aastaga

Meie süsteemi täht Päike Foto: Stocktrek Images/Scanpix

Meie Päikesesüsteemi keskne täht on umbes 4,6 miljardit aastat vana ja 10 aastat tema elust on imeväike osa.

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA Päikese uurimise observatoorium Solar Dynamics Observatory (SDO) avaldas aegvõttevideo, millel on kuue minutiga näha meie süsteemi tähe viimase 10 aasta elu, teatab livescience.com.

Video kannab pealkirja «A Decade of Sun» ja see pandi kokku 425 miljonist kõrgresolutsiooniga pildist, mis tehti Päikesest iga 0,75 sekundi tagant ajavahemikul 2. juunist 2010 kuni 1. juunini 2020.

Meie süsteemi täht Päike Foto: © Lightroom / NASA / Topfoto/Scanpix

Iga sekund videos esitab ühte päeva Päikese elus ja kümme aastat peaks kestma 60 minutit, kuid video on lühendatud kuueminutilisteks kõrghetkedeks.

Kümne aasta jooksul muutus Päike pidevalt, alguses oli palju päikeseplekke, mille tippaeg oli 2014 ja pärast seda hakkasid nad vähenema.

Päikese vaiksemaks muutumine ei olnud NASA teadlastele üllatus, sest iga 11 aasta tagant vahetavad Päikese magnetpoolused kohad. Põhjast saab lõuna ning Päikese aktiivsus kahaneb. Päike paistab teda uurivatele teadlastele siis üsna rahuliku kollase põleva merena.

Sellele järgneb mõne aja pärast taas magnetpooluste vahetumine ja Päikese aktiivsus kasvab.

Päike, mille pinnatemperatuur on 5778 kelvinit, on plasmaolekus. Päikese pöörlemine on erinevatel laiuskraadidel erinev, selle tõttu ta magnetvälja jõujooned põimuvad ja magnetvälja silmused purskuvad välja, tekitades päikeseplekke ja protuberantse, mis on helenduvad gaasijoad ja -pilved.

Päikeseplekid on need, mille järgi saab Päikese aktiivsuse kindlaks teha. Päikese aktiivsus on tsükliline ja kestab 11,4 aastat. Kui päikeseplekke on palju, siis on aktiivsusperiood.

Päikese rahulikku perioodi nimetatakse Päikese miinimumiks, aktiivset perioodi aga Päikese maksimumiks.

Astronoomidel on Päikese muutusi palja silmaga võimatu näha, kuid NASA SDO satelliidi abil saavad nad üsna täpse pildi.

Päikese maksimumi korral on madalamatel laiuskraadidel tavapärasest rohkem virmalisi, mis viitavad, millises muutumistsükli osas meie süsteemi täht on.

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht.

Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit kilomeetrit ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit kilomeetrit.

Päikesevarjutus 20. mail 2012 vaadatuna USAs Californias Foto: DAVID MCNEW/AFP/SCANPIX

Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85 protsenti tähtedest on Päikesest väiksema massiga.

G2-spektriklassi tähtede eluiga on umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse universumi ajaloos kolmanda põlvkonna täheks.

Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46 protsenti) ja heeliumist (24,85 protsenti), kõiki ülejäänud elemente on massi järgi kokku 1,67 protsenti.

Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, kaasa arvatud meie planeedist Maa.