USAs suri NSV Liidu eksjuhi Nikita Hruštšovi poeg

Sergei Hruštšov 2007

FOTO: M. Spencer Green/AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikides suri raketiinsener ja politoloog Sergei Hruštšov, kes oli Nõukogude Liidu kunagise juhi Nikita Hruštšovi poeg.

USA meedia teatel suri Sergei Hruštšov 18. juunil oma kodus Cranstonis Rhode Islandi osariigis, olles 84-aastane.

Meedia kirjutas viitega politseiuurimisele, et Hruštšovil oli peas laskmishaav, kuid juhtumis ei ole midagi kuritegelikku. Politsei ja kiirabi kutsus kohale Hruštšovi naine Valentina Hruštšova, kes oli ka kohal, kui parameedikud teatasid, et ta abikaasa on surnud.

Sergei Hruštšov ja ta naine migreerusid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991 USAsse, nad said 1999 USA kodakondsuse. Hruštšov sõnas 2001 kohalikule meediale, et ta ei reetnud kodumaad, sest seda riiki ei ole enam olemas ning talle meeldib USAs.

Hruštšov töötas Browni ülikoolis õppejõuna, ta teemaks oli külm sõda, Nõukogude Liidu poliitika ja majandus ning kosmoseprogramm.

Raketiinseneri haridusega Sergei Hruštšov mängis tähtsat rolli Nõukogude Liidu raketiarenduses, kaasa arvatud allveelaevadelt välja lastud rakettide juhtimissüsteemide väljatöötamisel aastatel 1958 – 1968.

Nikita Hruštšov külastas USAd koos oma perega USA toonase presidendi Dwight Eisenhoweri kutsel 1959. Reisil oli kaasas ka poeg Sergei, kes oli siis 24-aastane ning väidetavalt meeldis nõukogude liidri pojale USAs väga.

Sergei Hruštšov sõndis 2. juulil 1935 Moskvas, ema oli Nina Hruštšova. Ta sai raketiinseneri doktorikraadi Moskva Tehnikaülikoolist.

Kokku oli nõukogude juhil Nikita Hruštšovil kahe naisega kuus last.

Nikita Hruštšov (15. aprill 1894 Kalinovka, Kurski kubermang – 11. september 1971 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant (1943) ja NLKP keskkomitee esimene sekretär – riigi tegelik juht aastail 1953–1964.

Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov (paremal) ja Kuuba liider Fidel Castro 1. mail 1963 Moksvas vaatamas võiduparaadi

FOTO: /AP/Scanpix

Sergei Hruštšovi isa Nikita Hruštšov oli ekstsentrik, kes läks ajalukku mitme väljaütlemisega, mis üllatasid nii ta komparteikaaslasi kui ka läänemaailma juhte. Üks neist oli 1956. aastal öeldu, et varsti on lääne kapitalistidel lõpp ja Nõukogude Liit «matab nad».

Hruštšovile oli omane lihtne, kuid tihti ka labane ja vulgaarne käitumine. Näiteks 12. oktoobril 1960, mil ta külastas ÜRO Peaassambleed, võttis ta kinga jalast ja tagus sellega vastu kõnepulti.