Loomad said koroonaviiruse tõttu nautida antropausi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuni 2020, 16:00
/nginx/o/2020/06/25/13172717t1h6718.jpg)
Koroonaviirus ei mõjutanud ainult inimeste, vaid ka metsloomade elu, kes sai vabamalt liikuda.
Viirusepuhang sulges inimesed kodudesse ja haiglatesse, linnad, tänavad ja teed jäid jalakäijatest ja autodest tühjaks, ei olnud ka lennu- ja laevaliiklust, teatab msn.com.
Loodus tunnetas seda, kuna inimtühjadesse linnadesse ja asulatesse hakkasid tulema massiliselt loomad ja linnud.
Pandeemiast vaevatud inimesed nimetasid selle perioodi suureks pausiks, kuid Saksamaa Max Plancki instituudi teadlastel on sellele ingliskeelne teaduslik nimetus – anthropause (antropaus).
See koosneb vanakreeka keelsest sõnast «ánthrōpos», mis tähendab «inimene», «isik» ning sõnast «pause», mis on «katkemine», «peatumine», «seisma jäämine».
Inimene pidi tagasi tõmbuma ja pausile jääma.
/nginx/o/2020/06/25/13172910t1hc8d9.jpg)
Teadlaste sõnul jäi koroonapandeemia ajal elu seisma, mõjutades kõiki eluvaldkondi, kaasa arvatud reisimist ja turismi.
«Koroonaviirus ja viirushaigus tekitasid suuri inimlikke kannatusi, kuid samas andsid võimaluse uurida, kuidas tänapäeva elu mõjutab loodust ja mis saab kui inimesed ajutiselt avalikkusest kaovad,» selgitasid teadlased.
Uurijate sõnul oli inimeste ajutises kadumises nii positiivset kui negatiivset. Osa loomi sai elada vaikuses ja rahus ning saada rohkem järglasi, osa loomi aga tundsid inimeste abist puudust.
Teadlaste sõnul ei kartnud salakütid koroonaviirust ja pandeemia ajal oli rohkem salaküttimist kui varem. Kütiti ka ohustatud liikide isendeid.
Samuti kasutati osades paikades, kus tekkis suur majanduslangus, rohkem loodusressursse, kahjustades sellega ökoloogilist tasakaalu.
Bioloog Matthias-Claudio Loretto sõnul on inimesed kohal kõikjal maailmas, ka looduskeskkonnas, kuid pandeemia ajal kadusid nad nii loodusest kui oma tavapärasest linnakeskkonnast.
Ta lisas, et kui varem ei saanud metsloomade elu ja liikumist vaadata inimeste elust lahus, siis pandeemia ajal sai.
Sama uuringuga tegeleb ka Itaalia Edmund Machi fond, mille esindaja Francesca Cagnacci sõnul on nad loomade käitumise kohta inimvabas keskkonnas saanud palju uut infot.
Osadele metsloomadele oli enne haiguspuhangut pandud jälgimisseadmed ja nende liikumist oli kerge jälgida. Mõned neist loomadest läks linnadesse uudistama, mis seal on.
Teadlaste teatel on meie planeedil käimas kuues suurem liikide väljasuremine ning mida enam inimesed looduskeskkonda ja seal leiduvat kaitsevad, seda kauem peavad ohus liigid vastu. Nad jätkasid, et meie planeet on ülerahvastatud, mille tõttu tuleb leida uusi viise, kuidas loomadele elu- ja hingamisruumi jätta.
«Inimesed ei jää karantiini igaveseks, kuid juba inimeste lühiajalisel eemalolekul olid positiivsed mõjud loodusele, looma- ja taimeriigile,» selgitas Max Plancki instituudi loomakäitumise ekspert Martin Wikelski.
Ta lisas, et inimese puudumine viis keskkonna korraks tagasi aega, mil inimese mõju keskkonnale oli minimaalne.
/nginx/o/2020/06/25/13172760t1hee4c.jpg)
Teadlaste sõnul on 21. sajand ökosajand ja tehnilisi võimalusi on palju ning seega peaks olema lihtsam kaitsta ka loodust ja selles leiduvat.
Nad jätkasid, et inimkonna suhtumin on seni, et nemad valitsevad kõige üle, kuid seda tuleks muuta, et nad on osa loodusest.
«Võime elada linnades ja nautida praeguse ajastu hüvesid, kuid me ei saa ilma looduseta läbi. Selle tõttu tuleks end asetada loomade asemele ja vaadata elu nende vaatevinklist,» netisid loodusuurijad.
Maailmas on koroonaviiruse nakkus diagnoositud ligi 10 miljonil inimesel, viirushaigus on võtnud elu ligi poolelt miljonilt inimeselt ja paranenud on 5,19 miljonit inimest.
Viirus levib seni, kuid haigestumine on osades riikides vähenenud ning riigid on end taasavanud.