:format(webp)/nginx/o/2020/06/25/13172484t1ha3f3.jpg)
Islandi arheoloogide sõnul leidsid nad suure tõenäosusega sealse vanima viikingiasula, mis pärineb 800. aastatest pKr ehk enne seda, kui viikingid hakkasid Skandinaaviast mööda merd massiliselt Islandile saabuma.
Arheoloogide sõnul leidsid nad tõenäoliselt Islandi vanima viikingiasula
Arheoloog Bjarni Einarssoni sõnul on tegemist viikingite pikkmajadega, millest üks oli vanem ja teine hilisem ning hilisemas oli sälinud esemeid, olles arvatavalt hõimujuhi maja, teatab livescience.com.
Majade jäänused leiti Islandi idaosas Stöðvarfjörðuri lähedal Stöðis.
Hilisem maja oli ehitatud 874. aasta paiku pKr. Islandi saagade järgi saabusid umbes siis sinna viikingid, kes põgenesid Norra kuninga Harald Kaunisjuukse vägivalla eest.
Arheoloogide sõnul oli selles majas alles mitmeid esemeid: vanad Skandinaavia mündid ning hõbedast ja kullast ornamendid. Veel oli Rooma impeeriumi ja varakeskaegseid hõbemünte ning hõbedalaaste, mis oli viikingite maailma käibel raha eest.
Väljakaevamised tõid esile ka klaasist helmeid, hõbedast ja kullast sõrmuseid, kaale ja mingi väga hinnalise eseme, arvatavalt krooni osa.
Oldest Viking settlement possibly unearthed in Iceland https://t.co/6AIHCpKvPw pic.twitter.com/vZ5ZMWtjlF
— Live Science (@LiveScience) June 23, 2020
Seal elanud viikingid püüdsid vaalu ja hülgeid, müües nende nahka ja liha ning saades vastu kulda, hõbedat, münte, relvi ja muud vajalikku.
Arheoloog Einarsson lisas, et leitud vanema pikkmaja ühes otsas oli sepikoda, olles ainus Islandil leitud viikingimaja, milles oli sepikoda. Tavaliselt oli sepikoda eraldi hoone.
Viikingite pikkmajad olid tavaliselt 75 meetrit pikad ja kuus meetrit laiad, seinad olid palkidest, katus oli puidust sõrestik, millele oli laotatud roogu, õlgesid ja sammalt.
Pikkmajade keskel oli suur üldkasutatav ruum, külgedel oli ka väiksemaid magamisruume. Sellises majas elas mitu perekonda.
Maja keskosas asus paar suurt kollet, kus tehti süüa ja mille ümber koguneti end soojendama, jutte pajatama, laulma ja musitseerima.
«Islandi Stöði viikingiasula on sarnane Kanadas Newfoundlandil leitud L’Anse aux Meadows viikingiasulaga. See asula on pärit 1000. aastast pKr. Viikingite puhul oli nii, et esmalt olid hooajalised elamiskohad ühest või teises paigas, hiljem kujunesid neist jäävad asulad,» teatas Einarsson.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/25/13172469t1h7c8e.jpg)
Einarsson on juhtinud üle 20 aasta eraarheoloogiafirmat. 2009 kaevasid nad Islandi läänerannukul asuvat viikingite Vogur asukohta.
Stöði viikingite pikkmajad leiti juba 2007, kuid väljakaevamistega sai alustada alles 2015.
Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil. Ajastut nimetatakse viikingiajaks.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/25/13172507t1h8fd0.jpg)
Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ja nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaal nimetati viikingeid normannideks.
Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.