Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

USA osariik muudab orjanduslikule minevikule viitava tõttu nime

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Ameerika Ühendriigid Rhode Islandi osariik
Ameerika Ühendriigid Rhode Islandi osariik Foto: Maddie Meyer/AFP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide pindalalt väikseim osariik, idarannikul asuv Rhode Island muudab orjapidamisele viitava nimeosa tõttu nime.

USA meedia kirjutab, et 3144 ruutkilomeetri suuruse osariigi ametlik nimi on Rhode Island and Providence Plantations, millest nime teine pool viitab ajale, mil orjad jõudsid laevadega Briti kolooniatesse, millest hiljem loodi USA ning nad sunniti tööle istandustes (plantations).

Rhode Islandi kuberner Gina Raimondo allkirjastas 22. juunil dokumendi, mille kohaselt osariik loobub nime teisest poolest. Edaspidi hakkab osariik kandma ametlikult nime Rhode Island, mis on juba ammu ilma nime teise pooleta tavakasutuses.

«Juba varem pöördusid mitmed Rhode Islandi elanikud minu poole, et osariigi nime teine pool ei ole tänapäeval enam sobiv, olles kas otsene või kaudne viide orjanduslikule ajale. Loobume sellest,» teatas kuberner.

Raimondo sõnul aitab nimemuutus kaasa sellele, et kõik Rhode Islandi elanikud tunneksid oma koduosariigi üle uhkust.

Osariigi nime muutmiseks on vaja rahvahääletust ja osariigi seadusemuutust.

Rhode Island oli Inglise krooni asumaa, selle rajas 1636 neljast väiksemast kolooniast inglasest teoloog Roger Williams (1603 – 1683). Kolooniast kaks asusid Aquidnecki saarel ja kaks mandril, neid nimetati Providence’i istandusteks.

Rhode Islandi nimemuutus oli eelmisel korral teemaks 2010. aastal. Siis oli nime muutmise vastu 78 protsenti elanikest, kes ei näinud sõnas «plantation» viidet orjusele. Ajalooliselt on see sõna asumaa sünonüüm.

Nime muutmise algatas Rhode Islandi ainus tumedanahaline senaator Harold Metts, kelle sõnul tuleks korraldada rahvahääletus. «Rhode Islandil ei peeta sõna «plantation» orjusele viitavaks, kuid USA üldises ajaloolises kontekstis on ta seda,» lisas senaator.

USAs algasid mässud ja ajaloo ümbervaatamine pärast seda, kui 25. mail kaotas Minneapolises politseivägivalla tõttu elu afroameeriklane George Floyd.

Protestitakse mustanahaliste õiguste eest ja politseivägivalla, eriti vähemuste vastu suunatud vägivalla vastu.

Mitmel poolt on maha võetud kujusid, mis viitavad orjanduslikule minevikule, rassismile ja valgete ülemvõimule.

Tagasi üles