Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa kasvas üles koos ema ja võõrasisaga. Alles pärast sõjaväge oma isaga kohtuda otsustanud mees nentis, et isa puudumine tekitas temas aga mõnes mõttes ka jõudu.
Urmas Sõõrumaa esimesest kohtumisest isaga: ta lubas mulle miilitsa kutsuda
«Mina ei mäleta, et ma oleks tolle ajani isast väga puudust tundnud. Mingi mehe lõhn oli majas olemas ja et kuskil ma oleks pidanud koolis või seltskonnas tundma puudust, et teistel on ja mul ei ole – ei mäleta sellist asja,» rääkis Sõõrumaa Vikerraadio saatele «Käbi ei kuku...» antud intervjuus.
Oma bioloogilise isa otsustas mees üles otsida aga alles pärast sõjaväge ja esimene kohtumine polnud sugugi nii meeldiv, kui mees esialgu lootis: «Ta lubas mulle miilitsa kutsuda. Ta arvas, et ma tulen nagu tollel ajal ikka – tuli keegi, kes püüab ära tõestada, et ta on tema isa ja siis hakkab välja pressima jne. Sealt joonistus tema huvitav iseloom välja,» meenutas ta. «Me suhtlesime tema elu lõpuni täiesti normaalselt ja mul ei ole kunagi olnud midagi väga tema hukka mõistmiseks. Ma olen pigem püüdnud mõista ja eriti tänasel päeval olen ma eriti tänulik, et ta elujõulise inimesena on seda elujõudu ka minusse süstinud.»
«Ta lõi põnnama vastutuse võtmisel minu ees. Mina olen nüüd sellest saanud mingisuguse jõu ja tahan võib olla liiga suurt vastutust võtta enda laste ees,» nentis Sõõrumaa, et isa puudumine tekitas temas ka mõnes mõttes jõudu.