/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2020/06/19/13161640t1hbf7b.jpg)
Statistikaameti andmebaasidest selgub, et eelmise sajandi keskpaigas sündis paaridele rohkem lapsi tänu jaanipäeva paiku nauditud armurõõmudele kui viimastel kümnenditel.
JAANIPÄEVA ARMURÕÕMUD ⟩ Vanad eestlased olid suvisel pööripäeval uljamad titetegijad kui tänapäeva noored
Jaanipäeval armsamaga sängis hullamine võib tähendada seda, et järgmise aasta märtsi lõpus või aprilli alguses sünnib paarile laps.
On see siis oodatud beebi või armutuhinas kogemata alguse saanud uus ilmakodanik, aga statistikaameti andmebaasidest uurides selgub, et näiteks viimase kümne aasta jooksul on nii märtsis kui ka aprillis sündinud Eestis keskmiselt veidi üle tuhande lapse kuus.
Ja siinkohal kinnitas statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammuri, et enam ei mängi puhkused ja pühad laste eostamisel suurt rolli.
«Tänapäeval on saadaval lai valik tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid ja seetõttu on lapsesaamine enamasti planeeritud,» kinnitas ka Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna ämmaemandusjuht Liis Jõgis.
«Perelisa planeerimine sõltub ennekõike lapsevanemate soovist, valmisolekust ja kindlustundest,» lisas Jõgis.
Kui aga piiluda pisut statistikat, siis võib arvata, et igal aastal saab Eestis jaanipäevaaegsest sõnajalaõie otsimisest alguse umbes paarisaja lapse sünd.
Näiteks sündis statistikaameti andmetel tänavu märtsis 1087 last ja aprillis 1044 last. Kui aga arvestada, et beebi võib otsustada sündida juba raseduse 38 nädalal või lasta oma saabumist oodata kuni 42 rasedusnädalani, siis robustne arvutus näitab, et nii märtsi teise poole kui ka aprilli esimesel poolel sündinud beebid võivad olla eostatud just jaanipäeva paiku.
Viimase kümne aasta märtsi ja aprilli sündimuse statistikat vaadates selgub, et kõige rohkem potentsiaalseid jaanilapsi sündis 2011. aastal. Toona nägi märtsis ilmavalgust 1257 beebit ja aprillis 1202 beebit.
Kõige lapsetegemise vaesemad juuni ja juuli on uute ilmakodanike sündide arvu vaadates olnud aga just 2016. aastal, sest statistikast selgub, et 2017. aasta märtsis ja aprillis sündis viimase kümne aasta võrdluses kõige vähem lapsi (märtsis 1075 ja aprillis 1023).
Tänavu märtsis ja aprillis sündis võrreldes varasemaga samuti vähem lapsi. Märtsis ulatus sündide arv 1087ni ja aprillis 1044ni.
Muutus märtsi ja aprilli sündide osas algas Alis Tammuri sõnul alles enam kui 20 aastat tagasi. «Kui alguses tundus, et sündide sesoonsus hakkas kaduma, siis praeguseks näeme, et see lihtsalt muutus,» ütles Tammuri.
Tammuri sõnul on ajalooliselt Euroopa sündimuse mustrit iseloomustanud sündide suurem hulk aasta alguses, enamasti kevadel. Ülejäänud aasta jooksul on aga sündide arv olnud madalam. Erandiks on vaid september, kus samuti sünnib rohkem lapsi.
Kui vaadata kuude lõikes Eestis toimunud sünde perioodil 1930–1939, siis on näha, et keskmisest sündis rohkem lapsi kevadel, eriti märtsis ja seejärel septembris.
Tammuri sõnul on üks selline teooria lihtsalt see, et märtsi sündide arvu mõjutaski just jaanipäev, mis on üheksa kuud enne märtsi.
Sama muster jätkus Tammuri sõnul ka Nõukogude Eestis, kui sündis rohkem lapsi samuti kevadkuudel märtsist kuni maini, tipuga aprillis.
«1990ndatel toimusid aga suuremad muutused sündide sesoonsuses. Nimelt nihkus keskmisest suurem sündide hulk kevadkuudelt üle suvekuudele,» selgitas Tammuri.
Millised saavad olema järgmise aasta numbrid, näitab tulevik.
Üks, mis on aga peamine ja mille üle ilmselt kõik iibe üle muretsejad rõõmustavad, on see, et tänavune jaanipäev oleks võimalikult viljakas ja tuleva aasta märtsi lõppu ja aprilli algust saaks tähistada paljude uute ilmakodanike sünniga.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/19/13161685t1h5f00.jpg)
Jaanipüha Pelgulinna sünnitusmajas
Sünnitusosakonnas on iga päev erinev ja tööpäeva alustades ei tea kunagi, kui palju lapsi just sel päeval ilmale aitamist vajab.
Kuid teatud trende võib Pelgulinna sünnitusmaja sünnitusosakonna ämmaemandusjuht Liis Jõgise sõnul siiski märgata.
«Näiteks oleme Pelgulinna sünnitusmajas täheldanud, et sündimus suureneb tavaliselt just suvekuudel,» kinnitas Jõgis.
Kui paljudes teistes eluvaldkondades on suviti puhkusteperiood, siis sünnitusmajas käib kõige palavamatel päevadel töö täistuuridel.
«Nii on ka jaanipühadel sündivate laste arv aasta-aastalt erinev olnud,» selgitas Jõgis.
Viimase nelja aasta jooksul olid Pelgulinna sünnitusmajas kõige tihedamad jaanipühade-aegsed tööpäevad eelmisel aastal, kui 23. juunil nägi ilmavalgust 11 last ja 24. juunil kaheksa last.
2018. aastal sündis aga 23. juunil kuus last ja 24. juunil kaheksa last.
Kaheksa beebit sündis Pelgulinna sünnitusmajas ka 2017. aasta 23. juunil. Päev hiljem nägi ilmavalgust aga 11 last.
2016. aastal sündis 23. juunil üheksa last ja 24. juunil kolm last.
Statistikaametis registreeritud viimase 10 aasta sünnid märtsis ja aprillis.
* Kõige rohkem lapsi sündis neli aastatel märtsis 2010. aastal (1408) ja kõige vähem 2014. aastal (1028).
* Aprillis sündis kõige rohkem lapsi neil aastatel samuti 2010. aastal (1313) ja kõige vähem 2012. aastal (1085).
* 2010–2017 aastatel sündis veebruaris ja märtsis statistikaameti andmetel keskmiselt iga päev umbes 38 last.
* Kõige sündiderohkemad kuud olid neil aastatel Eestis hoopis juuni (41 last päevas) ja juuli (43 last päevas).
aasta märts aprill sündidevaeseim kuu sündiderikkaim kuu
2010 1408 1312 1204 veebruar 1445 juuli
2011 1223 1195 1097 veebruar 1383 juuli
2012 1108 1085 1073 november 1322 juuli
2013 1130 1145 990 november 1230 august
2014 1028 1147 966 november 1334 juuli
2015 1127 1128 1027 veebruar 1367 juuli
2016 1279 1192 994 detsember 1294 august
2017 1075 1121 1037 jaanuar 1294 august
2018 1227 1217 1032 november 1372 juuli
2019 1178 1178 1032 jaanuar 1344 august
* Statistikaametil on olemas statistika ka 1930ndate keskmiste sündide arvu kohta päevas, mis on ära toodud kuude kaupa
* Näiteks sündis tol kümnendil Eestis märtsis iga päev 56 last ja aprillis 52 last. Samas võib aga võrdlusena öelda, et näiteks oktoobris sündis 1930ndatel iga päev keskmiselt vaid 47 last. Keskmiselt sündis siis Eestis aga iga päev ligi 51 last.
* 1950ndatel sündis aga keskmiselt märtsis lausa ligi 62 last ja aprillis ligi 61 last. Sama palju lapsi sündis 1950ndatel iga päev ka veebruaris. Võrdlusena võib aga tuua selle, et oktoobris ja novembris sündis tol kümnendil keskmiselt iga päev 56 last.