PILDID JA VIDEO ⟩ Kim Jong-uni käsul lasti õhku kahe Korea «saatkond»

Põhja-Korea avaldatud videokaader, millel on näha demilitariseeritud tsoonis Kaseongis asunud kahe Korea suhtlusameti õhkulaskmist Foto: KCNA/via REUTERS/Scanpix

Põhja-Koreas lasti riigijuhi Kim Jong-uni käsul õhku demilitariseeritud tsoonis Kaesongis asunud kahe Korea suhtlusameti hoone, mis avati 2018 selleks, et kahe riigi vahelisi pingeid leevendada ja kontakte lihtsustada.

Põhja-Korea vihastas selle kuu alguses Lõuna-Korea peale sealt saadetavate lendlehtede ja propaganda tõttu ning otsustas lõunaga suhtlemise lõpetada, teatab bbc.com.

Lõuna-Korea on aastaid üle piiri Põhja-Koreasse saatnud õhupallide külge kinnitatud lendlehti, milles mõistetakse Põhja-Korea inimõiguste rikkumised ja raketikatsetused hukka.

Pyongyang ähvardas viia väed tagasi piiritsooni, kust need 2018. aastal vastavalt lepingule välja viis.

Demilitariseeritud tsoon kulgeb kahe Korea piiril ja see on neli kilomeetrit lai. See rajati pärast Korea sõda 1953 ning on olnud diplomaatiliste kohtumiste ja kahe Korea läbirääkimiste paik.

Lõuna-Korea analüütikute sõnul oli kahe Korea «saatkonnahoone» õhkulaskmine Põhja-Korea sümboolne samm, millega näidati üleolevat suhtumist lõunasse. Analüütikute arvates üritab Põhja-Korea olukorda tahtlikult eskaleerida, et olla kahe riigi suhetes juhtrollis.

Pyongyang andis täna ka selgitusi, miks ta kahe Korea suhete parandamiseks mõeldud hoone hävitas.

Põhja-Korea avaldatud videokaader, millel on näha demilitariseeritud tsoonis Kaseongis asunud kahe Korea suhtlusameti õhkulaskmist. Foto: KCNA/via REUTERS/Scanpix

Põhja-Korea võimud selgitasid oma riigimeedias, et Lõuna-Korea rikkus 2018. aastal sõlmitud lepingut, käitudes nagu marutõbine koer, kuna jätkas põhjakorealastele suunatud ajupesupropagandaga.

Põhja-Korea teatel on Lõuna-Korea rikkunud ka Panmunjomi deklaratsiooni, milles on kirjas, et mõlemad Koread pingutavad poolsaarel kestva rahu nimel.

Põhja-Korea meedia ei jätnud puudutamata ka Lõuna-Korea kaitseministrit Jeong Kyeong-dood, kelle suhtumise tõttu ei ole kahe riigi vaheline dialoog võimalik.

Novembris 2019 tehtud foto, millel on Lõuna-Korea kaitseminister Jeong Kyeong-doo (vasakul) koos USA kaitseministri Mark Esperiga. Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Põhja-Korea tahab saata sõdurid ka Kaesongi tööstuskompleksi ja Kumgangi mäe turismipiirkonda.

Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni õde Kim Yo-jong ründas Lõuna-Korea presidenti Moon Jae-ini öeldes, et see on USA ees lömitaja.

Lõuna-Korea võimude teatel on nad Põhja-Korea suhteid kahjustavast käitumisest hoolimata kõnelusteks avatud.

Lõuna-Korea kahe Korea ühinemisminister Kim Yeon-chul võttis kahe riigi vaheliste suhete halvenemises vastutuse ja andis tagasiastumisavalduse.

Põhja-Korea on tekitanud oma naabritele, kaasa arvatud Lõuna-Koreale ja teistele lääneriikidele pingeid raketikatsetuste ja ähvardustega.

Stockholmi rahvusvahelise rahu uurimise instituudi andmetel on selle aasta alguse seisuga Põhja-Koreal 30–40 tuumalõhkepead.