Põhja-Korea teenib miljoneid, müües ebaseaduslikult .......

Põhja-Korea liider Kim Jong-un 7. juunil Korea Töölispartei poliitbüroo keskkomitee istungil Foto: 朝鮮通信社/AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikides tegutseva mittetulundusliku kaitseuuringute keskuse Center for Advanced Defense Studies (C4ADS), mis analüüsib ja uurib julgeolekuküsimusi ulatusliku statistika abil, kaks analüütikut märkasid Põhja-Koreas midagi imelikku.

Möödunud aasta mais jäi analüütikutele Lucas Kuole ja Lauren Sungile silma, et Põhja-Korea Haeju sadamas ja reidil on üle 100 laeva, teatab cnn.com.

Lääs on Pyongyangi süüdistanud söe ja teiste kaupade müümises merel, mõnikord väga suures koguses. Põhja-Korea teeb seda, kuna tegemist on salakaubaga, mis ei ole mõeldud tollipolitsei silmadele.

ÜRO on kehtestenud Põja-Koreale inimõiguste rikkumiste ja raketikatsetuste tõttu rea majandussanktsioone.

Selle asmel, et kaubad sadamatesse viia, tõstavad põhjakorealased kauba oma laevalt ostja laevale ja valetavad kauba päritolu kohta.

Need laevalt laevale kauba tõstmised toovad Põhja-Korea diktaatorile Kim Jong-unile miljoneid dollareid sõltuvalt sellest, mida müüakse.

Tavaliselt on need kaubatehingud salajased ja neis osaleb paar laeva, kuid analüütikutele Sungile ja Kuole jäi silma kümneid laevu, mis olid Põja-Korea Haeju sadamas või selle lähedal.

Nad hakkasid uurima ja said teada, et tegemist om suure kaubaoperatsiooniga, mis oli väärt miljoneid dollareid ja kuhu oli kaasatud 279 laeva, mille meeskonnad rikkusid Põhja-Korea suhtes kehtestatud sanktsioone.

Ilmnes, et need laevad ei vedanud relvi, narkootikume, võltsraha ega ohustatud liiki kuuluvaid loomi, mille poolest Põhja-Korea tuntud on.

Neil laevadel ei olnud isegi sütt, mis toob Põhja-Koreale suurt tulu.

Analüütikute suu vajus lahti, kui nad said teada, et Põhja-Korea müüb ebaseaduslikult liiva.

C4ADS analüüütikud Kuo ja Sung jälgisid satelliidipiltide abil Põhja-Korea laevu mitu nädalat. Ilmnes, et need laevad andsid oma kauba üle Hiina laevadele, osadel laevadel oli näha Hiina lippu, osadel laevadel oli Hiina nimi.

Laevalt laevale kauba andmises osales ka väikestes riikides registreeritud laevu, kus regulatsioonid on nõrgad ja seaduste täitmisele vaadatakse läbi sõrmede. Tegemist oli mugavuslipu all sõitvate laevadega.

Analüütikute uuritud satelliidifotodel oli näha laevade kohal liivapilvi, mis tõendasid, et merepõhjast imati suures koguses liiva. Veel märgati liivaga väikelaevu mitmel Põhja-Korea jõel.

Väikelaev liivaga Põhja-Korea Taedongi jõel Foto: Caro / Schuelke/Scanpix

Nad süvenesid Põhja-Korea varasemasse liivamüüki ja kõik loksus paigale.

«Leidsime 1990. aastatest luureraporteid, mille kohaselt Põhja-Korea müüs suures koguses liiva naaberriikidele. Kui varem tegi ta seda seaduslikult, siis nüüd teeb edaseaduslikult,» teatasid analüütikud.

Liiva müük võib tunduda kahjutu tegevus, kuid ÜRO kehtestas 2017. aasta detsembris Põhja-Koreale ekspordisanktsioonid, milles on kirjas, et need puudutavad ka maa ja kivide müüki. Põhja-Korea liivaga kauplemine on rahvusvahelise õiguse rikkumine.

ÜRO uurijad teatasid selle aasta aprillis, et Põhja-Korea teenis 2019. aastal ebaseadusliku liiva müügiga vähemalt 22 miljonit dollarit (19 miljonit eurot).

Lääne luure andmetel saatis Põhja-Korea maist 2019 kuni aasta lõpuni välisriikidesse, eelkõige Hiinasse üks miljon tonni liiva.

Hiina ei ole kinnitanud, et nad ostavad Põhja-Koreast ebaseaduslikult liiva. Teised Põhja-Korea lähiriigid, kaasa arvatud Lõuna-Korea lõpetasid diktaatorlikult Põhja-Korealt kaua aega tagasi liiva ostmise.

Tänapäeval on liiva vaja erinevates toodetes. See on betooni, klaasi ja isegi elektroonikaseadmete üks põhikomponente.

Aastas kasutatakse maailmas 50 miljardit tonni liiva, seda on märgatavalt rohkem, kui teisi loodusvarasid, väljaarvatud vett.

Liiva tagavara on lõpmatu, kuid kui samas koha pikka aega kaevandada, võib see keskkonda kahjustada ja ökoloogilist tasakaalu rikkuda.