L, 21.05.2022

VIDEO ⟩ Teadlaste sõnul võib meiega kontakti võtta tahtvaid tsivilisatsioone tõenäoliselt olla 36

Inna-Katrin Hein
Teadlaste sõnul võib meiega kontakti võtta tahtvaid tsivilisatsioone tõenäoliselt olla 36
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 4
Kas maavälise intelligentse elu esindajad võivad välja näha sellised? Pilt on illustreeriv
Kas maavälise intelligentse elu esindajad võivad välja näha sellised? Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Briti Nottinghami ülikooli astronoomid ja -füüsikud arvutasid, kui palju võib olla meie galaktikas Linnuteel intelligentseid tsivilisatsioone, mille esindajad tõenäoliselt võivad tahta meiega kontakti saada.

Nende arvutuste kohaselt on selliseid tsivilisatsioone tõenäoliselt üle 30, arvatavalt 36, teatab theguardian.com.

Uurijate sõnul ei ole kindlasti tegemist roheliste mehikestega, nagu meie siin Maal neid ette oleme kujutanud, ja nad ei saabu ka hiiglaslikel ülitehnoloogilistel kosmoselaevadel.

Astronoomid lisasid, et need 36 maavälist tsivilisatsiooni on teoreetiliselt võimelised omavahel ja ka meiega väga pikkade vahemaade tagant suhtlema.

«Saime esimest korda arvu, mis näitab, kui palju võib Linnuteel olla intelligentseid, omavahel kommunikeeruda võivaid tsivilisatsioone. Tuhandeid aastaid on inimkond üritanud saada teada, kas universumis on peale meie veel intelligentseid olendeid, kuid sellele ei ole seni kindlat vastust,» sõnas Nottinghami ülikooli astrofüüsik Christopher Conselice.

Uurijad sõnasid, et juba 1960. aastatel tegeles USA astronoom Frank Drake maaväliste tsivilisatsioonide otsingutega. Ta avaldas 1961 oma võrrandi, mis sai nimeks Drake’i valem (Drake equation). See koosneb seitsmest liikmest, mille korrutamisel saadakse intelligentsete tsivilisatsioonide arv meie galaktikas, millega saaks teoreetiliselt kontakti.

Uues uuringus osalenud astrofüüsiku Conselice’i sõnul on Drake’i valemis vähesed tegurid mõõdetavad. «Kui arvutada potentsiaalseid tsivilisatsioone Drale’i valemi järgi, siis saame neid nullist kuni paari miljardini. See valem on pigem ajaviitmiseks, mitte lahendamiseks,» lisas Briti ülikooli teadlane.

Conselice ja ta kolleegid lisasid valemisse uusi andmeid ja eeldusi, et saada uued numbrid. «Meie eelduseks oli, et intelligentne elu kujuneb Maa-sarnastel planeetidel samamoodi, nagu Maal mõne miljardi aastaga evolutsiooni käigus,» selgitas astrofüüsik Conselice.

Ta lisas, et eeldus, mida nimetatakse Astrobioloogiliseks Koperniku printsiibiks, kehtib kõige kohta, alates keemilistest reaktsioonidest kuni tähtede moodustumiseni, kui tingimused on sobivad. Kui intelligentne eluvorm kujuneb teadusprintsiipide järgi, mitte juhuslikult või erakorraliselt, siis on tõenäoline, et meie galaktikas on üsna palju intelligentseid tsivilisatsioone.

Conselice jätkas, et olgugi tegemist teooriaga, näitab see siiski, et maavälisel elul võib meie planeedi eluga sarnasusi olla. «Kui need olendid jõuaksid meie planeedile, siis ei oleks me neid nähes šokeeritud,» teatas astrofüüsik.

Teadlase sõnul tekkisid Linnutee planeedid, kaasa arvatud Maa 4,5 – 5,5 miljardit aastat tagasi.

Joonistus meie galaktikast Linnuteest. Pilt on illustreeriv
Joonistus meie galaktikast Linnuteest. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Kui lisada see arvutustesse, siis järeldub, et Linnuteel on umbes 4 – 211 tsivilisatsiooni, mis üksteisega suhelda suudavad, kuid tõenäoliselt on see arv pigem 36. 

Teadlased arvavad, et mitmepoolse suhtluse tekkimiseks peaksime arvutuste kohaselt vastu pidama vähemalt 6120 aastat.

«Nad oleksid üsna kaugel, meie arvutuste järgi on 17 000 valgusaastat lähim. Kui me leiaksime tsivilisatsioone Maale lähemal, siis on see märgiks, et suhtlevate tsivilisatsioonide eluiga on pikem kui 100 või paarsada aastat ning intelligentne tsivilisatsioon võib kesta isegi tuhandeid või miljoneid aastaid. Mida lähemalt me tsivilisatsioone leiame, seda paremini läheb meie tsivilisatsioonil pikaajaliselt,» selgitas astrofüüsik.

Cambridge’i ülikooli astronoom Oliver Shorttle, kes uurib meie Päikesesüsteemi väliseid planeete ja kes uues uuringus ei osalenud, kuid on sellega tutvunud, selgitas, et selline teooria nõuab ka seda, kuidas elu Maal alguse sai ja kui paljud Maa-sarnased planeedid, mida peetakse elukõlblikuks, suudavad tegelikult elu toetada.

Bristoli ülikooli Maal elu tekke ekspert Patricia Sanchez-Baracaldo on optimistlikum, rõhutades, et Maal oli vaja erinevaid arenguetappe, kaasa arvatud fotosünteesi teket. «Kui meie arenesime sellel planeedil, siis on võimalik, et intelligentne elu arenes ka universumi teises otsas,» arvas teadlane.

Londoni ülikooli kolledži Mullardi kosmoseteaduse labori teadlane Andrew Coates sõnas, et Conselice'i ja tema kolleegide oletused olid mõistlikud, kuid elu tuleks otsida meie planeedile lähemalt.

«Uus teooria ja hinnang on huvitav, kuid seda on praeguste võimaluste juures raske tõestada. Teadusuuringud selle kohta, kas oleme universumis üksinda või mitte, hõlmavad võimalikke objektide külastamist meie enda Päikesesüsteemi piires, näiteks Rosalind Franklini Ecomars 2022 kulgur, mis hakkab uurima Marssi ning tulevased missioonid Jupiteri ja Saturni kuudele. Praegune aeg on põnev mujalt elu otsimiseks,» teatas Coates.

Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Frank Drake'i loodud valemit, mis on järgmine:

Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem. Maalt paistab Linnutee miljardite kaugete tähtede ühtesulava valgusena. Meie Päikesesüsteem, milles on ka Maa, asub Linnutee galaktika Orioni harus.

Linnutee on varbspiraalne galaktika läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja on 1 kiloparseki ehk 3262 valgusaasta paksune, sisaldades 200–400 miljardit tähte.

Tema pöörlemisperiood 15–50 miljonit aastat, ta liigub kiirusega 552–630 kilomeetrit sekundis.

Linnutee vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, ta on peaaegu sama vana kui universum. 

Märksõnad
Tagasi üles