PILDID JA VIDEO ⟩ Arheoloogid kaardistasid georadari abil Vana-Rooma linna

Georadari abil saadud pilt Vana-Rooma linnast Falerii Novist Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Briti Cambridge’i ülikooli arheoloogid koos Itaalia ja Belgia kolleegidega kaardistasid Itaalias maapinnas oleva Vana-Rooma linna, mis kandis nime Falerii Novi.

Uurijate sõnul jäeti see linn umbes 1000 aastat tagasi maha ja ta mattus aja jooksul pinnasekihi alla, teatab livescience.com.

Georadari abil saadi linn detailselt kaardistada ja näha, milline see kunagi oli. Arheoloogide sõnul jäi neile silma mitu huvitavat objekti, kuid eelkõige tempel ja saunakompleks.

Georadari pilt Vana-Rooma linna Falerii Novi templist Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Roomast 50 kilomeetri kaugusel asuv Falerii Novi, mis oli väike linn, asutati 241 eKr ja inimesed elasid seal umbes 7. sajandini pKr. 

Tänapäeval asuvad Falerii Novi jäänused maapiirkonnas, kus ei ole ehitisi. Arheoloogid on seal varem väljakaevamisi teinud, kuid vähe.

Vana-Rooma llinna Falerii Novi väljakaevatud osa Foto: YARA NARDI/REUTERS

Georadari uuring andis kunagisest roomlaste linnast täpse ülevaate ja paljastas objekte, mille kohta varem ei teatud.

«Georadari abil on võimalik näha linna sellisena, nagu ta kunagi oli. Me ei pea enam toetuma peaaegu väljakaevatud Pompeile. Saime teada, milline oli Falerii Novi kaua aega tagasi,» sõnas Cambridge’i ülikooli arheoloog Martin Millett.

Georadar, mille abil uuriti Vana-Rooma linna Falerii Novit Foto: Frank Vermeulen/Via REUTERS/Scanpix

Arheoloogid hakkasid Rooma lähedase kunagise linna vastu huvi tundma 19. sajandi lõpul ja seal väljakaevamisi tegema. Hiljem tehti ajalooliste dokumentide abil kindlaks, et tegemist on Falerii Noviga.

1990. aastatel tehti alal magnetuuring, mis näitas maapinnas olevaid inimkätega tehtud struktuure. Selle alusel valmis kaart, millel on näha linna tänavavõrgustikku ja enamikku hoonetest.

Kaart Vana-Rooma linnast Falerii Novist, mis tehti 1990. aastate uuringute järgi Foto: Yara Nardi/Reuters/Scanpix

Milletti sõnul ei ole see kaart täpne ja on mõnevõrra udune.

Uues uuringus uuriti maapinnas olevat linna nii, et mõõtmine tehti iga kuue sentimeetri tagant ja kahe meetri sügavuselt.

Milletti sõnul said nad kohe aru, et üks ehitistest on tempel, sest sellele on trepid, sammastik ja altar.

Arheoloogid nägid esmakordselt turuhoonet ja saunakompleksi, kuid ka suurt objekti, mis võib olla monument.

Georadar tõi päevavalgele Falerii Novi majades ja teede all kulgenud vee- ja kanalisatsioonitorustiku.

Teistes Vana-Rooma linnades tehtud väljakaevamised on näidanud, et torustikud kulgevad tänavatega paralleelselt. Need torud pandi alles siis, kui linn oli valmis ehitatud.

Falerii Novis aga jooksis torustik diagonaalselt läbi linna. Torusid sai nii panna vaid enne linna valmimist.

Vana-Rooma linna Falerii Novi põhivärav Porta di Giove Foto: Yara Nardi/Reuters/Scanpix

Arheoloogide sõnul näitas Falerii Novi leid, et mitte kõiki Vana-Rooma linnu ei ehitatud samamoodi.

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Itaalias Latiumis Rooma linnast.

Roomlased vallutasid kõigepealt tänapäeva Itaalia alad ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid.

Rooma riigi territoorium oli suurim keiser Traianuse valitsemisajal (98–117 pKr), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad Doonaust lõunas, Põhja-Makedoonia, Kreeka, Daakia, Väike-Aasia, Mesopotaamia, Armeenia, Türgi, Iraan, Süüria, Juudamaa ning kogu Põhja-Aafrika rannik.

Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel vähenema.

Georadar koosneb kahest antennist, millest üks antenn on elektromagnetlainete saatjaks ja teine antenn lainete vastuvõtjaks. 

Keskkonda saadetud elektromagnetlained peegelduvad pinnases leiduvalt ning maapinnale saabununa registreeritakse vastuvõtuantenniga. Registreeritud peegeldunud lained kannavad informatsiooni keskkonna siseehituse kohta.