:format(webp)/nginx/o/2020/06/15/13153660t1h2049.jpg)
Külalissaatejuhina liitis koos Henri Laumetsaga möödunud reede õhtul saates «Õhus on armastust» südameid Grete Paia. Suurepärase koostöö jätkuks läks järgmisel päeval eetrisse suvine meelelahutuslik portreesaade «Kuula mu laule», kus lauljanna avaldas oma 10 lemmikut Eesti muusikas.
Grete Paiale meeldib Eesti muusika tohutult. Eriti just vanem muusika, milles on tugev emotsioon ja sisu. Viimasel ajal suhestub ta kergemini estraadilikuma suunaga ja püüab vanemaid kõlasid ka enda muusikas kasutada. Kui ajas reisimine oleks võimalik, liiguks ta 1920ndate «Big Gatsby» või 1950ndate «Grease'i» aegsesse Ameerikasse. Samuti oleks Grete sõnul lahe oma silmaga ära näha varajased Eesti 90ndad.
Kui töö, raha ega miski muu ei dikteeriks, elaks lauljanna kindlasti Saaremaal. Ideaalis võiks tal viie aasta pärast olla päris oma pesakene metsa sees kõigist eemal, kus oleks mõned peenrad ja kaks «karvast» kana. Oma lapsed (keda unistustes on 2) igatseb Grete just Saaremaal üles kasvatada. Olles vanaema sõnul pärinud kõikidelt lähisugulastelt need kõige «hullemad» iseloomuomadused, on Grete Paia ilma suhtes väga tundlik. Kui väljas on päikesepaiste ja soojus, tekib jõud kõike kohe teha, aga ilma tahaks ju ka nautida. Loomismootor hakkab täistuuridel tööle aga hoopis siis, kui on pime. Nii on Grete jaoks igas aastaajas oma võlu: «Oktoobri vastik ebameeldiv sajune, mudane, poolpime raagus olek peidab ka endas mingit mõnu.» Siiski - suvel tulevad mõttesse just särtsakamad ja positiivsemad laulud.
Kui Grete Paia ei oleks laulja, võiks ta enda arvates olla geenitehnoloog, sest temas peitub maksimalist. Lapsena tahtis ta saada loomaarstiks või tuletõrjeautojuhiks. Umbes nelja-aastasena kõndis ta aga tähtsa näoga ema juurde ja sõnas: «Kui ma suureks saan, tahan saada palgamõrvariks,» teadmata ise, mida see valik päris täpselt tähendab. Omandatud haridust arvestades oleks tema reaalne alternatiivne erialavalik siiski turundus, sest kogemus iseenda mänedžerina asju ajades ja ema ettevõtet aidates on olemas.
Kogemusi on Grete saanud rohkesti juurde ka lauljateel - koostöö Kaitseväega on viinud ta esinema rahuvalvajate baasi Liibanoni ja hävitajaga lendama. Paarikümne aasta pärast sooviks laulja eelkõige tunda, et ta on oma elu õigesti elanud ja mitte midagi tegemata jätnud, julgenud ennast usaldada ja on õnnelik tehtud valikute üle. «Oluline on endaga hästi läbi saada, olla aus, siiras ja päris,» teab noor naine juba praegu.
Suhtesaates «Õhus on armastust» rääkis Grete Paia avameelselt, et tema kõige pikem suhe on kestnud kolm aastat. Juhtub väga harva, et ta kellelegi tänaval järele vaatab, sest inimesega peab enne veidi suhtlema aru saamaks, kas ta on atraktiivne. Kuigi Grete süda on hõivatud, sõnas ta, et Karl-Erik Taukar on mees, kes saab temalt kümme punkti kümnest. Kui Taukar on džentelmeni etaloniks, siis parim «paha poiss» oleks The Suni aegne Tanel Padar.
Alljärgnevalt Grete Paia kümme lemmiklugu koos kommentaaridega:
Tegu on Grete esimese kaveriga, mille põneva seade lõid Heikko Remmel ja Mairo Marjamaa. See laul pärineb Grete Paia ühest lemmikfilmist «Siin me oleme», mis on üles võetud Muhumaal, seega toob kiiresti silme ette pildid suvisest ajast Saaremaal. «Kuulasin seda lugu kriisi ajal väga palju, see tekitab nii tugeva kodutunde,» põhjendas lauljanna oma valikut
Energia Kare Kauksi hääles ja hingekriipiv emotsioon teevad selle laulu Grete Paia jaoks vastupandamatuks. Kogu Heini Vaikmaa looming on tema sõnul fenomenaalne ja on vaid mõni üksik ansambel, kes Mahavokile vastu saab. Seda lugu on Gretel kavas ise laulda kontserdil «Laulud sõdurile.»
Tegu on ühe lapsepõlve lemmikuga kassetilt, mida väike Grete 5-aastaselt halastamatult ketras. Kui ta praegu värske pilguga kõrvalt vaatab, on tegu täiesti legendaarse lauluga, mis on nii halb, et see on juba hea.
Enne jaanipäeva leiab just see laul koha Grete Paia playlistis, sest selles on suursugusust, lootust ja armumist. Eriti tuleb talle «Suveööga» meelde seitsmepäevane autoreis Horvaatia kaudu Ibizale.
Kui tekiks olukord, kui Grete pool aastat koju ei saaks ja peaks ka oma inimestest eemal oelma, võtaks ta just selle laulu kaugele kaasa. Selles loos on tema Saaremaa juured, müstilisus, maagiline puudutus ja eestlaslik ürgne jõud.
Laul, mille sõnad ja meeleolu on väga sarmased Grete Paia Saaremaa koduga. Ideaalne vaba päev tähendaks kodus Kuressaares metsa all lehtlas olemist kui papa paikab võrku, saab lugeda raamatut, vanaema on teinud pannkooke või mustikasuppi, krants Bruno lesib seltsiks kõrval.
Tegu on päris esimese lauluga, mida Grete esitas lauluvõistlusel nii, et saatis end ise klaveril.
Kuna tegu on Eestimaise mantraga, millel kindel korduste arv, soovitab Grete seda süvenenult kuulata kõigil neil, kes tahavad õnnelikku elu ja seda, et suhted oleks korras.
Vürtsika lüürikaga ausalt ja otse lauldud laul, millel on eriline väärikus. «Siiski on palju tervem, kui suudad kättemaksmise soovist üle olla ja lased asjadel minna. Äng ja viha on sinus endas. Kõige suurem võit on see, kui suudad endas rahu teha,» selgitas Grete Paia, miks ta ise valib pigem teise tee.
Ehe, ilma filtrita laul, mis on Gretet erinevates seltskondades pikalt saatnud.
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)