LENNUPÄEVIK ⟩ 15-aastane Eesti poiss jagab oma kogemusi üksinda reisimisest koroonajärgses Euroopas
19. juuni 2020, 14:28
/nginx/o/2020/06/15/13153326t1h2c0c.jpg)
Portugalist lõpuks reisima pääsenud 15-aastane Eesti poiss lendas üksinda Lissabonist Tallinna vanaema juurde ja jagas Elu24ga oma lennukogemust. Noormehe teekond viis ta läbi ka Euroopa ühest suurimast lennujaamast Frankfurdist.
Madis (nimi muudetud) jõudis Lissaboni lennujaama 4. juuni varahommikul kella kuue paiku, kui vanemad ta lennujaama tõid ja turvaväravateni saatsid. Edasi tuli tal teekond Tallinnani üksi läbida.
Elu24 avaldab Madise teekonnal kirja pandud juhtumised ja reisil tekkinud mõtted muutmata kujul.
«Lissaboni lennujaamas:
Lennujaamast läbiminek oli üldiselt valutu. Pidin ootama rivis umbes sama kaua või isegi kauem kui tavaliselt kuna töötavaid punkte ja inimesi on vähem. Kogu aeg oli pikk ooteaeg mõne inimese taga. Kui rivi minuni jõudis, siis läks alati kõik hästi.
Kuulsin ka eesti keelt enne oma esimest lendu, mis oli üllatav. Lennule sain kiiresti, kuna olin priority lendaja.
Lennujaam oli üldiselt väga tühi ja ainuke koht, kus inimesi leidus, oli värava juures, aga väljumise värava ees ootas ainult üks inimene, nii et kindlapeale oli koht tavapärasest palju tühjem.
Lennuk startis kohaliku aja järgi kell 7.30 ja jõudis Frankfurti sealse aja järgi kell 11.30.
Lennukis sai nagu tavaliselt juua võtta ja meile anti isegi võileib, mis oli parem kui soe toit, mis lendudel antakse.
Praeguseni on mul täiesti tavaline kogemus peale maski kandmise. Sain 20 minutit enne maandumist ka kirja, mis ütles, et mul peab praeguse olukorra tõttu olema mõjuv põhjus, et Saksamaal viibida ja et kui olen Saksamaa elanik, siis pean karantiinis viibima 14 päeva.
Maandudes vihma sadas.
Frankfurdi lennujaamas oli päris vähe inimesi ja pooled poed olid lahti, aga eeldan, et seal on tavaliselt mitu korda rohkem inimesi, sest ei tekkinud olukorda, kus vähe ruumi oleks. Käisin seal ka poes ja kuulsin ringi käies veel rohkem eestlasi rääkimas.
Politsei oli selles lennujaamas iga nurga peal ootamas või inimesi jälgimas.
Pole kindel, mida nad teevad või mida nad lisavad olukorrale, aga eks neil on mingi põhjus, et seal olla.
Istusin enamiku aja oma värava juures, kuna teise lennuni ei olnud väga kaua aega.
Otsisin tualetti vahepeal, aga leidsin ainult naiste omi. Võibolla otsisin lihtsalt valesti.
Kell 13.40 kohaliku aja järgi väljuma pidanud lend lükati edasi kümme minutit.
Teine lend läks samuti sujuvalt, sain endale pudeli.
Pidin taas kord istuma kõrvuti kolme inimesega. Kumbki neist ei olnud eestlane, aga lennu jooksul kuulsin eest ja tagant päris palju eesti keelt. Lend oli taas kord täis, mis on ka ilmselt põhjus, miks pidin kellegi kõrval istuma.
Kell 16.55 maandus lennuk Tallinna lennujaamas. Lennu lõpus, pärast maandumist, pidime ootama pikemalt kui tavaliselt, et lennukist välja saada. Põhjust sellele ma ei tea, aga ilmselt siis oli neil midagi valesti.
Pärast lennukilt maha tulemist sisenesin Tallinna lennujaama ja olin lõpuks Eestis.
Meie värava ees ootasid juba uued reisijad.
Lennujaamast läbi kõndimine oli üpris tavaline peale selle, et lennujaam oli peaaegu täiesti inimtühi.
Kui jõudsin lennujaamast välja juhatavatele väravatele lähemale, märkasin vähemalt 15 politseinikku.
Nad olid seal selle jaoks, et kontrollida inimese dokumenti ja et küsida, kust nad algselt tulevad.
Kuna ma ütlesin ausalt, et minu alguspunkt oli Portugal, pidin ma maha istuma ja kirjutama alla lepingule, mis ütles, et ma nõustuksin sellega, et ma pean istuma karantiinis 14 päeva selle ja selle Eesti seaduse järgi.
Testi viiruse jaoks mulle ei tehtud, mis oli suur pettumus.
Pärast allakirjutamist suundusin pagasit võtma ja ootasin veel umbes 30 minutit, et seda kätte saada.
Kui pagas oli käes, läksin tervitama inimesi, kes vastu tulid ja sealt lõppes ka minu reis Portugalist Eestisse.
Lisan ka veel siia, et kuna inimesi tuli samal ajal palju, oleksin ma saanud täiesti vabalt läbi kõndida ilma, et mulle oleks kaks korda otsa vaadatud, aga kuna ma olen aus, siis ma läksin ühe politseiniku käest ise küsima, kas ta vaataks mind üle.
Samal ajal, kui ma kirjutasin alla paberile, tekkis mu kõrvale üks Frankfurdist tulnud mees, kes selgitas politseinikule, et ta peab tööle minema ja et ta ei saa karantiinis istuda.
Selle peale vastas politseinik, et need on reeglid ja ta ei tee neid ja ta ei tea midagi rohkemat.»
Karantiinikehtestamise leping ja musta nimekirja riigid
Kuna Madisel tuli Talinna lennujaamas seoses sellega, et ta reisi alguspunkt oli Portugalis, allkirjastada karantiini kehtestamise kinnituse leht, aga ta ei saanud sellest koopiat ja tal ei olnud ka võimalust teda teisel pool väravat oodanud vanaema enda juurde kutsuda, küsis Elu24 selle kohta kommentaari politseilt.
«Kõikidel reisijatel on võimalik karantiini kehtestamise kinnituse leht täita kahes eksemplaris, millest ühe nad võivad kaasa võtta ning teine jääb politsei kätte,» rääkis Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti juht Raavo Järv Elu24-le.
Paljud reisijad on selle asemel Järve sõnul teinud täidetud lehest foto oma telefoniga.
«Kinnitusleht ise on riiki saabunud reisija kinnitus sellele, et ta on teadlik 14-päevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise nõudest,» selgitas Järv.
Lehel on inimese nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht või püsiv viibimiskoht, telefoni number ja e- posti aadress ning allkirja koht. Tegemist ei ole dokumendi, protokolli või lepinguga, kus oleks mitme erineva poole allkirjad protseduuriliselt vajalikud.
Mis puudutab 15-aastase nooruki iseseisva kinnituslehe täitmisesse, siis sel juhul oli Järve sõnul tegemist ametniku eksimusega ning korrektne oleks olnud vanemaid lapse karantiini määramisest teavitada. «Oleme antud protseduuri üle vaadanud ja ametnike tähelepanu puudusele juhtinud,» sõnas Järv.
Inimene kirjutab ise oma viibimise koha aadressi ankeedile, seega ei lähtu PPA vaid registrijärgsest aadressist.
Kui paberile alla kirjutanu soovib karantiini ajal liikuda elama teisele aadressile, saab ta sellest PPAd teavitada näiteks e-kirja teel.
«Kui reisija ei saa karantiini nõuetest aru, siis ametnikud kindlasti neid ka talle selgitavad,» selgitas Järv ja lisas, et osaliselt on info kirjas ka allkirjastataval karantiini kehtestamise kinnitusel.
Lisaks soovitab Järv lugeda täiendavat infot veebilehelt kriis.ee.
Karantiinikontrolli teostavad politseinikud telefonitsi inimestega suheldes.
«Kui karantiinis olevat inimest mõistliku aja jooksul kätte ei saada, kontrollitakse tema ankeedile kirjutatud aadressi,» selgitas Järv.
14. juunil tehti politseist Madisele ka kontrollkõne, kus uuriti, kuidas tal karantiinis läheb ja teatati, millal karantiin tema jaoks läbi saab.
Karantiini kohustuse rikkumisel on võimalik väärteomenetluse alustamine riigipiiri seaduse §171 alusel piirirežiimi rikkumises, mille eest kohaldatav rahatrahv on kuni 200 trahviühiku ehk kuni 800 eurot.
Eelmise nädala reede, ehk 12. juuni seisuga on vähemalt kuni selle nädala reedeni Eestis kohustus olla kaks nädalat karantiinis neil inimestel, kes reisivad siia Belgiast, Portugalist, Rootsist või Suurbritanniast.
Täpsemat infot riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Euroopast saabujatele saab välisministeeriumi kodulehelt.