VIDEO Astronoomid leidsid müstilise signaali, mis kordub 157 päeva tagant

Inna-Katrin Hein
Copy
Kosmos. Pilt on illustreeriv
Kosmos. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Rahvusvaheline astronoomide grupp avastas juba teist korda signaali, mis kordub teatud ajavahemiku järel.

Tegemist on signaaliga, mis kordub 157 päeva tagant ja uurijate arvates võib anda uut infot süvakosmose kohta, teatab livescience.com.

Astronoomide sõnul on need kiired raadiopursked (Fast Radio Bursts – FRB), mis on lühikesed ja intensiivsed raadiolainete pursked, mis kestavad vaid paar millisekundit.

Esimene FRB avastati 2007, kuid seni ei ole astronoomid suutnud teha kindlaks nende algallikat ja päritolu. Välja on pakutud, et need võivad pärineda kas supertihedatelt neutrontähtedelt, mustadest aukudest või väga arenenud tsivilisatsiooniga planeedilt.

Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Neutrontäht. Pilt on illustreeriv
Neutrontäht. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Neutrontähe raadius on vaid 10–15 kilomeetrit, kuid tema mass on võrdne 1–2 Päikese massiga. Päikese mass on 1,9891×1030 kilogrammi ehk 332 950 Maa massi.

Neutrontähe tihedus on väga suur, 100–1000 miljonit tonni kuupsentimeetri kohta. See vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele.

Seni on leitud 100 FRBd, millest enamik on ühekordsed signaalid, mitte korduvad.

Varem leiti signaal, mis kordub 16 päeva tagant ja see sai tähistuseks FRB 180916.J0158+65. Uurijate sõnul tuli signaale neli päeva järjest, siis oli 12 päeva vaikust ja tsükkel kordus taas.

Tegemist on esimese FRBga, mis kordub perioodiliselt.

Inglismaa Macclesfieldi Jordel Banki observatooriumi Lovelli teleskoobi, mille laius on 76 meetrit, abil jõuti teise tsüklilise raadiopurske jälile. 157 päeva tagant toimuv purse nimetati FRB 121102. Selle puhul oli signaali kuulda 90 päeva, millele järgnes 67 päeva vaikust ja kõik kordus taas.

Astronoomide sõnul nad ei tea, mis põhjustab raadiopursete tsüklilisust, kuid nad arvavad, et see võib tulla tugevalt magnetiseeritud neutrontähe pöörlemistelje võngetest või siis on selle põhjuseks binaarsüsteemis oleva neutrontähe orbitaalne liikumine.

Võngete mõju peaks selgeks saama paari nädalaga. Need sobivad kirjeldama FRB 180916 16-päevast tsüklit, kuid mitte 10 korda pikemat FRB 121102 tsüklit ning ei ole teada, et sama nähtus juhib mõlema korduva FRB perioodilisust.

«See põnev avastus näitab, kui vähe me teame FRBde päritolust. Vaja on täiendavaid vaatlusi FRBde kohta, et saada nendest perioodilistest allikatest selgem pilt ja selgitada nende päritolu,» sõnas uuringus osalenud USA Lääne-Virginia ülikooli astronoom Duncan Lorimer.

Kosmos. Pilt on illustreeriv
Kosmos. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Uuringut juhtis Inglismaa Manchesteri ülilooli astronom Kaustubh Rajwade.

Tagasi üles