:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13144998t1hada6.jpg)
Rootsi peaminister Olof Palme kaotas elu 28. veebruaril 1986 Stockholmis, kui ta pärast kinoskäiku oli koos oma naise Lisbethiga kodu poole minemas ja teda tulistati.
Kes oli Olof Palme mõrvas süüdlaseks peetav Stig Engström?
Palme mõrva uurijad sõnasid 10. juunil Stockholmis toimunud pressikonverentsil, et juhtumi pealtnägijast kahtlusaluseks ja süüdlaseks saanud Stig Engström on surnud ja Palme mõrva uurimine lõpetatakse, teatab yle.fi.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13144986t1h1e78.jpg)
Rootsi peaprokurör Krister Petersson on kindel, et Engström lasi Palme 34 aastat tagasi maha.
Mõrvapaiga lähedal asunud Skandia kindlustusfirmas reklaamikonsultandina töötanud Engström kuulati üle kui tunnistaja, kuid teda ei peetud kunagi kahtlusaluseks.
Engströmi tuntakse kui Skandia-meest (Skandiamannen), ta lahkus oma töökohalt 28. veebruaril 1986 hilisõhtul ja liikus Sveavägenil Palmede taga. Teiste kohalolnute sõnul oli seal järsku kuulda kahte lasku.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13145000t1he034.jpg)
Pärast Palme mõrva andis Engström ajakirjanikele intervjuusid, rääkides, et oli esimesena sündmuskohal. Ta jättis endast mulje kui kangelasest, kes tahtis Palmet ja ta naist aidata.
Engströmi tunnistused politseile olid vastuolulised, sest alguses teatas ta, et nägi ühte tulistajat, hiljem aga mitut.
Prokuröri sõnul kandis Engström peaministri mõrvaõhtul tumedat pikka mantlit, soni ja prille ning käe ümber oli tal randmekott.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13145005t1h6052.jpg)
Prokuröri sõnul oli Engström Palme vastane, kellele peamimnistri seisukohad ei meeldinud. Ta oskas kasutada relva, kuna kuulus laskmisklubisse. Skandia-mehel oli sõber, kes kollektsioneeris relvi ja kelle relvakollektsioonis oli ka Palme mõrvamiseks arvatavalt kasutatud relv.
Uurimine näitas, et Engströmil oli nii majanduslikke raskusi kui ka alkoholiprobleem.
Rootsi väljaanne Filter avaldas 2018 ulatusliku uuringu Engströmist ja ta võimalikust seotusest Palme mõrvaga. Selles arvati samuti, et Palme mõrvas just Engström.
Rootsi ringkonnakohus mõistis 1989. aasta juulis Palme mõrvas süüdi kuritegeliku maailmaga seotud Christer Petterssoni, kuid apellatsioonikohus vabastas ta paar kuud hiljem. Pettersson suri 2004. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13144992t1hc67a.jpg)
Engström oli Petterssoni kohtusitungitel tunnistajaks.
Palme mõrva uurijad kuulasid viimastel aastatel üle mitu inimest, kes olid Engströmiga seotud. Üks neist oli isik, kes üüris paar nädalat pärast Palme surma Engströmile suvila.
Politsei viis majas, kus Engströmi relvade kollektsionäärist sõber elas, läbi tehnilise uuringu ning testis vähemalt kaht selle isiku relva.
Kokku testis politsei üle 700 relva, kuid mitte üksi neist ei sobinud mõrvapaigalt leitud kuulidega. Seni ei ole leitud relva, millega Palme tapeti.
Engström sündis 1934. aastal Indias Bombays, kus ta isa Folke Engström töötas firmas Kreuger & Toll. Smålandist pärit perre sündis 1940. aastal Calcuttas teine poeg.
Pere elas Indias jõukalt, neil oli teenijad, kaasa arvatud kokk, aednik ja lapsehoidja.
Engström tuli Rootsi 12-aastasena ning elas kuni oma vanemate ja venna saabumiseni sugulaste juures.
Ta õppis India ja Rootsi eliitkoolides, olles andekas nii kunstis kui ka spordis, kuid ta jättis keskkooli pooleli ega lõpetanud seda kunagi.
Ta töötas mõnda aega Rootsi kaitseväes graafikuna, siis sai ta võimaluse hakata tööle kindlustusfirma Skandia reklaamiosakonnas, kus ta töötas kuni pensionini.
Ta kuulus Rootsi Mõõdukasse Koalitsiooniparteisse ehk moderaatide hulka, kuid astus parteist välja pärast seda, kui läks parteikaaslastega riidu.
Engström oli kaks korda abielus, ta teine abielu lõppes 1999 ja 2000. aastal tegi ta joobnuna enesetapu, olles 66-aastane.
Olof Palme poja Mårten Palme sõnul on ta prokuröri järeldustega rahul.
«Ta on kindel, et Engström on süüdi ja uurimine lõpetatakse. Olen mõlemaga nõus. Ka mina leian, et Skandia-mees on minu isa mõrva taga,» sõnas Palme poeg.
Sven Olof Joachim Palme (30. jaanuar 1927 Stockholm – 28. veebruar 1986 Stockholm) oli Rootsi poliitik, Rootsi peaminister 1969–1976 ja 1982–1986.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/10/13145002t1h2603.jpg)