:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13142980t1hb700.jpg)
Kolmapäeval 10. juunil teatab Rootsi peaprokurör Krister Petersson, kes oli kunagise peaministri Olof Palme mõrva uurimisgrupi juht, kas Palme mõrvas esitatakse kellelegi süüdistus või lõpetatakse uurimine ilma selleta.
Kas Rootsi kunagise peaministri Olof Palme mõrv on lahendatud?
Olof Palme kaotas elu 28. veebruari 1986 õhtul, kui ta koos abikaasa Lisbethiga pärast kinokülastust koju läks. Palmed olid Stockholmis Sveavägenil, kui ilmus isik, kes neid tulistas. Palme sai kuuli selga ja parameedikute teatel suri silmapilkselt, ta naine vigastada ei saanud.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13143000t1hd65e.jpg)
Rootsi meedia on viimastel päevadel lahanud, millise lahenduse Palme mõrva uurimine võib saada. Välja on toodud erinevaid mõrvateooriaid ja arvatakse, et nende seas peitub vastus.
Kahtlusaluste nimekirjas on lisaks eraisikutele ka Kurdistani Töölispartei, kuid ka Lõuna-Aafrika luure ning isegi Rootsi politsei.
Pärast Palme surma keskendusid uurijad niinimetatud 33-aastasele mehele. Oli teada, et mees vihkas sotsiaaldemokraadist Palmet ja oli mõrvaõhtul mõrvapaigale üsna lähedal, Kungsgatanil kohvikus.
Rootsi politsei pidas kahtlusaluse kinni märtsis 1986, kuid vabastas kuu hiljem, sest tema vastu ei leitud tõendeid. Uurimine tema suhtes lõpetati samal aastal.
Teise liinina uuriti pärast Palme mõrva Kurdistani Töölisparteid, mis pakkus eriti huvi juhtuvuurijale Hans Holmérile. Palme valitsus oli kuulutanud selle Türgis, Iraanis, Iraagis ja Süürias tegutseva vasakpoolse poliitilise liikumise terroristlikuks organisatsiooniks. See ühendus lasi tappa oma liikmeid, kes olid põgenenud Rootsi.
Politsei otsis jaanuaris 1987 kogu Rootsis Kurdistani Töölispartei liikmeid, kuid ei leidnud neid. Info sellise uurimise kohta aga lekkis ajakirjandusse ning sellele järgnes mitme ministri ja politseijuhi tagasiastumine.
Pärast seda keskendusid uurijad Rootsi allmaailmaga seotud narkomaanile Christer Petterssonile, kelle politsei võttis kinni 1988. aasta detsembris.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13142952t1h16cb.jpg)
Palme lesele Lisbeth Palmele näidata kahtlusaluseid, kelle seast ta valis välja Petterssoni. Hiljem ilmnes, et ülejäänud olid tsiviilriietes politseinikud.
Stockholmi ringkonnakohus mõistis Petterssoni 1989. aasta juulis eluks ajaks vangi, kuid apellatsioonikohus vabastas ta mõni kuu hiljem, kuna ilmnes, et politsei oli teinud peaministri mõrva uurides vigu ja Petterssoni vastu tõendeid nappis.
Christer Pettersson suri 2004. aastal, olles seni ainus, keda on Palme mõrvas süüdistatud ja süüdi mõistetud.
Uurijate vead ja lõputud teooriad
Rootsi meedia on välja käinud teooria, et Palme mõrva taga oli keegi ta poliitilistest vastastest ja mõrva panid toime paremäärmuslike vaadetega politseinikud.
Palme mõrva uurimise algusetapis tegid uurijad vigu. Suureks veaks peetakse seda, et mõrvapaika ei eraldatud kohe politseilindiga. Mitu tunnistajat olevat näinud enne tulistamist mõrvapaiga lähedal mitut politseinikku raadiotelefoniga rääkimas.
Stockholmi politsei väitis 1986, et Palmet vihkasid paremäärmuslased, kelle hobiks olid relvad ja laskmine ning et nad olid peaministri mõrva üle rõõmustanud ja seda tähistanud.
Väidetavalt oli Palme mõrvaga seotud isegi Rootsi julgeolekuteenistus Säkerhetspolisen (Säpo). Teooria kohaselt pidasid Säpo juhid Palmet riiklikuks julgeolekuohuks, kuna tal oli salasidemeid Nõukogude Liiduga ja ta tahtis Rootsi viia nõukogude mõju alla.
Osa Säpo juhte pidas teda riigireeturiks. Samuti oli teada, et Palmele meeldis liikuda ilma ihukaitsjateta ning ka oma mõrvaõhtul oli ta ilma nendeta.
Aastatepikkuse uurimise jooksul ei ole leitud tõendeid politsei seotusest Palme mõrvaga.
Nii Rootsi kui ka Briti meedia on tõstnud esile niinimetatud Lõuna-Aafrika liini.
Vasakpoolsete vaadetega Palme kritiseeris sageli ja karmilt Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi ehk rassilise eraldatuse poliitikat. Selle terooria kohaselt saatis Lõuna-Aafrika Rootsi luure eriüksuse, mille liikmed Palme tapsid. Samal ajal arreteeriti Lõuna-Aafrikas neid, kes olid avalikult apartheidi vastased.
Kümme aastat pärast Palme mõrva 1996 väitis Lõuna-Aafrika luureagent Eugene de Kock ülekuulamisel, et ta kolleeg Craig Williamson on Palme mõrva taga.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13142979t1hd0ee.jpg)
Palme mõrva uurijad Rootsi politseist käisid Lõuna-Aafrika Vabariigis asitõendeid otsimas, kuid ei leidnud neid.
Palme mõrva uurijad käisid ka selle aasta 18. märtsil Lõuna-Aafrikas, kus kohalik politsei andis neile dokumente.
Väidetavalt oli selle kohtumise algatajaks Rootsi politsei ja ei ole teada, kas nimetatud dokumentides oli Palme mõrva kohta midagi uut või oli neid dokumente vaja mõrvauurimise lõpetamiseks.
Kahtlusaluseks on olnud ka nii nimetatud Skandia-mees Stig Engström. Ta oli Palme tulistamise ajal Stockholmis Sveavägenil ning mitme tunnistaja sõnul klapivad ta välimus ja tundemärgid Palme tapja omadega. Ta andis oma käikude kohta politseile valeinfot ja ta käitumine oli kummaline.
Engström oli poliitiliselt aktiivne ja ta oli avalikult Palme vastane.
Uurijad said üsna kiiresti aru, et Engström ei ole Palme mõrvaga seotud ja ta eemaldati kahtlusaluste nimekirjast.
Alkoholisõltlasest Engström tegi 2000. aastate alguses enesetapu.
Rootsi tuntud kriminoloog ja kirjanik Leif G W Persson lükkas möödunud nädalalõpul Skandia-mehe teooria ümber.
«Olen veendunud, et Skandia-mehel ei olnud Palme mõrvaga midagi pistmist. Ta oli vaid tunnistaja ja see oli kõik. Olen olnud sellel seisukohal algusest peale,» teatas Persson.
Kolmapäeval, 10. juunil 2020 peaks Olof Palme mõrvamüsteerium, mida on Rootsis 34 aastat üritatud lahendada, saama lahenduse.
Rootsi peaprokurör Krister Petersson sõnas selle aasta veebruaris, et teab täpselt, mis Olof Palme mõrvaõhtul toimus ja kes on mõrva taga. Ta kinnitas, et juhtum on lahendatud ja avalikkus saab sellest teada.
Sven Olof Joachim Palme (30. jaanuar 1927 – 28. veebruar 1986) oli Rootsi poliitik, peaminister 1969 – 1976 ja 1982 – 1986.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/09/13142926t1h7af0.jpg)