USAs Minneapolises kaotas 25. mail politseivägivalla tõttu elu afroameeriklane George Floyd, ja see tõi kaasa nii USAs kui ka teistes riikides politseivastased ja tumedanahaliste õigusi toetavad protestid.
PILDID JA VIDEO ⟩ Briti protestijad tõmbasid maha 17. sajandi orjakaupmehe kuju
Protestitakse samuti Suurbritannias, kus Bristolis tõmbasid protestijad maha 17. sajandi orjakaupmehe Edward Colstoni kuju, mis visati Avoni jõkke, teatab foxnews.com.
Alusel olnud pronksist kuju mahatõmbamiseks kasutati köisi. Sündmus jäädvustati ja oli neidki, kes poseerisid, jalg kuju kaelal, viidates elu kaotanud ameeriklasele George Floydile.
Politseinik Derek Chauvin hoidis ligi 9 minutit oma põlve Floydi kaelel, mis tekitas kinnipeetu lämbumise.
Bristoli protestijad lohistasid kuju mööda tänavaid jõe äärde, kus selle vette viskasid. Kuju alusest sai paik, kus meeleavaldajad hakkasid kõnesid pidama.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/08/13141263t1h1e89.jpg)
Edward Colston sündis 17. sajandil ja temast sai edukas kaupmees, kes tegeles tavaliste kaupade, eelkõige veiniveoga, aga ka orjakaubandusega, viies Aafrikast Põhja-Ameerikasse umbes 100 000 inimest orjaks.
Ta asutas Royal African Company, olles oma ajastu üks jõukamaid kaupmehi.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/08/13141227t1hd76e.jpg)
Bristolis austatakse Colstonit sellepärast, et ta kasutas oma suurt varandust filantroopilistel eesmärkidel. 17. sajandil ei huvitanud kedagi, mil viisil ta oma vara sai.
Juba varem esitati Bristoli linnavalitsusele 11 000 inimese allkirjaga petitsioon, milles nõuti orjakaupmehe kuju maha võtmist.
«Ajalugu ei tohi unustada, on inimesi, kes said orjakaubandusest ja orjapidamisest kasu ning sellised isikud ei vääri mälestussammast. Samba peaks saama need, kes on muutnud ühiskonda paremaks ning kes on võidelnud rahu, võrdsuse ja sotsiaalse ühtsuse eest,» oli petitsiooni tekstis.
Bristoli linnapea Marvin Reese’i sõnul jagunesid linlased Colstoni kuju küsimuses kahte leeri, ühed nõudsid mahavõtmist, teised toetasid kuju allesjäämist.
Reese’i sõnul on Colstonil kaks poolt ja neid kumbagi ei tohi unustada. Linnapea lisas, et Bristol saab nüüd astuda uude ajastusse, mis peaks olema vaba rassismist ja ebavõrdsusest.
USAs on protestijad tõmmanud maha konföderatsiooni liidrite kujusid, kuna need esindavad tumedanahaliste orjastamist ja rassismi.
Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris USA pinnal 1861–1865. Tegemist oli Ameerika Ühendriikide 13 lõunaosariigiga, kus oli orjapidamine.
USA kodusõjas (1861–1865) purustas tööstuslik põhi konföderatsiooni ja orjapidamine keelustati. Sõja peamisteks põhjusteks oli orjanduse probleem, lõunaosariikide majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada, ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalne erinevus.