Meediaarvustus: keskmiselt hallid uudised

Emil Rutiku ja Maire Aunaste Foto: ERR

ehk «Head uudised» ETVs teisipäeviti kl 20.05

Pärast Maire Aunaste sügishooajal hullutanud sarisaadet «Meie Euroopas» on kõrgele upitatud latti raske ületada, sest tegu oli väga huvitava ja hästi tehtud sarjaga, mille puhul jäi vastuseta vaid küsimus, miks rahvastikuminister seda väljarännet propageerivat saadet oma rahakotist heldelt toetas.

Nüüd on uus aasta ja staaristaatuses Maire uue saatega meie argipäeva valgustamas. Tegelikult huvitas mind kõige enam, kuidas kaks suurt solisti – Aunaste teleköögi vana tegijana ja Rutiku showmehe ning ansambli solistina – õnnestub nauditavaks duetiks ühendada? Lootsin, et peamiselt igat sorti nännimängude juhina kogemust saanud Rutiku oskab Aunastega paremini toime tulla kui vana-aastaõhtuks talle kõrvale pandud Leinatamm, aga… Tulemus oli nagu haledas komöödias, kus naine aina vatrab ja mees kodurahu huvides seda alistunult talub. Saate alguses oli veel lootust, et Maire ühel hetkel peatub ja ka Emilile mingi rolli leiab, kuid iga minutiga muutus see lootus emalõvina edasirühkivat Aunastet jälgides õhemaks.

Lõpuks oli hea meel, et Rutiku ühes tükis veel oma pere juurde jõudis, sest liiga tihti patsutas Maire oma kondise käega Rutiku ümarusi, nagu veendumaks, et Hansuke on allaneelamiseks juba küllalt priske. Mu kallis Maire, kunagine hea kolleeg, telemaja koridorides puhutava jutu põhjal valisid sa täiesti vabatahtlikult Emili endale partneriks, kuna olete ühel päeval sündinud ja saate hästi läbi. Austa siis oma valikut ja anna talle kas või mingi osakene saatest juhtida. Pillimehena oleks Rutiku Tarvase kolmiku juttu suutnud kindlasti suunata. Nüüd oli mul koos teiste vaatajatega nukker jälgida diivanipadjaks muudetud Rutiku asjatuid katseid sinu sõnade laviini oma kivikesi poetada.

See oli asja vormiline külg, mis meenutas saadet «Meie», kuigi tahtis olla «Paar». Sisuliselt oli aga asi hoopis troostitum. Pretensioonikas pealkiri «Head uudised» lausa tõmbab ligi, sest iga tund kuuleb koondamistest ja surutisest. Head on väga vaja! Ja vaatame, mida head oli Maire suutnud meile koguda?

Oma isa matustele sõitev tütar, kelle suur laste arv (viis) oligi Mairele ainsaks heaks uudiseks. Teleajalugu poleks selle varem salvestatud lõigukese järele valusalt nutma jäänud, nüüd aga tundsid kõik leinavale tütrele kaasa, et see sellisel hetkel häid uudiseid jahtivale agressiivsele Mairele ette jäi.

Stuudios oli esimeseks külaliseks «Vallatute kurvide» Terje Luik, kes praegu suurlinna tuledest loobununa Raplamaa koolides vene keelt õpetades oskab äratada õpilastes huvi selle suure ja rikka kultuuriga maa keele vastu. Hea uudis? Kindlasti!

Siis saime teada, et üks suvaline kõrtsibänd on ennast taas kokku kogunud ja mõnikord ajab umbjoobes seltskond neid isegi briti kultusbändiga Smokie segamini (?). Kui saate formaati hakkavad ka tulevikus rikastama meie maakondades tegutsevate ansamblite kirkad esinemised, siis see on hea uudis taidlejatele – tasub vaeva näha! Ja jutelgu nendega siis Emil.

Saate lõpuks toodi välja kaks priskust kaotanud meest, kellest üks nagu polnudki midagi kaotanud, teine aga oli oma lõbusa rõõmurulli olemuse koos kilodega möödanikku jätnud küll! Kas hea uudis on see, et me kõik hakkame oma püksirihma koomale tõmbama ja kaalu kaotama?

Loomulikult oli saates sada protsenti Aunastet – seda salvavat ja soravalt vestlust suunavat teletähte, kelle vastas istudes pead pingutama, et küsimuse algus ei ununeks. Siin oli hele ja sümpaatne stuudiokujundus, mis koos professionaalse režiiga annab lootust, et tõeliselt head uudised veel tulevad. Ja kui Maire saate lõppedes kutsub sind, Emil, ennast kallistama, siis ära põrka nagu pingpongipall pidalitõbisest eemale, vaid kallista teda, sest ta on seda väärt, ka siis, kui väga häid uudiseid ei olegi!