2000 aasta vanune kiiver pandi kokku 1000 fragmendist

Briti muuseumi joonistus, milline see 2000 aasta vanune kiiver kunagi välja nägi Foto: SCANPIX

Briti amatöörarheoloog ja aareteotsija leidis metallidetektori abil kümme aastat tagasi rauaajast pärit pühapaigast fragmendid Vana-Rooma ratsaväelase kiivrist.

Nüüdseks pandi see kiiver 1000 fragmendist kokku, edastab Daily Mail.
Briti muuseumi ekspertidel kulus kiivri ja selle küljeosade kokkupanekuks rohkem kui kolm aastat.

Kunagi ole see rauast kiiver kaetud lehtkullaga. Asjatundajte kinnitusel on see kiiver Briti saartelt leitud Rooma kiivritest üks väheseid, mis pärineb väga varajasest perioodist.

Metallikonservaator Marilyn Hockey sõnul leiti kiivrifragmendid ühest suurest mulla- ja savikamakast.

«Töötasime suure savikamakaga, kui märkasime järsku Rooma keisri märgiga tükki. See näitas, et olime millegi haruldase jälil,» lausus Hockey.

Kiivril on kujutatud mitmeid stseene Rooma sõjalistest võitudest, kuid ka naisekuju koos lõviga ning Rooma keiser hobusel koos võidujumalannaga. Nende jalgade ees aga keegi ori, kes võis olla näiteks mõni kohalik britt.

Arvatakse, et see kiiver jäi Rooma sõdurist maha ja mattus maapinda keiser Claudiuse valitsusajal 43. aastal pKr, mil roomlased tungisid Briti saartele.

Ekspertide sõnul ei välista nad võimalust, et see kiiver võis olla peas mõnel britil, kes oli nii-öelda roomastunud ja läks koos roomlastega Briti saari vallutama.

See kiiver pannakse näitusele Leicestershire`is asuvasse Harborough muuseumisse, mis asub kiivrifragmentide leiukohast vaid 14 kilomeetri kaugusel.

Esimesed Briti saarte vallutamiskatsed tehti juba kuulsa Julius Caesari ajal 55. ja 54. aastal eKr. Keldid lõid roomlased tagasi.

Keiser Claudiuse ajal oli aga vallutuskampaania edukas. Briti saarte lõunaosa liideti Rooma impeeriumiga.

Roomlased tõid Briti saartele sillutatud teed.

122. aastal pKr. rajati Põhja-Inglismaale Hadrianuse vall, mis pidi põhja pool elavaid hõime Rooma aladelt eemal hoidma. See 116 kilomeetri pikkune vall kulges Solway lahest Tyne`i suudmeni. Sellel oli 17 kindlust ja 80 väravat.

Briti saartele jõudsid ka Rooma saunad ning linnadesse rajati veevõrgustik. Kaubandus ja majandus õitses.

216. aastal pKr. jagati Briti alad kaheks – lõunapoolne sai nimeks Britannia Superior ja põhjapoolne Britannia Inferior.

388. aastal pKr. hakati Briti saartel olevaid sõdureid teistele Rooma impeeriumi aladele viima kuna sagenenud olid kohalike hõimude rünnakud.

410. aastal pKr. olid piktid ja saksid need, kes püüdsid Britanniasse tungida ja roomlasi hävitada. Roomats abiväge ei saabunud ning keiser Honorius soovitas briti saartele jäänud roomlastel ise hakkama saada.

Sellega Rooma võim lõppes ning saabus anglosaksi ajastu.