/nginx/o/2010/03/04/325924t1h2f5b.jpg)
Irina Mihailovna Sasonova on 30-aastase staažiga arst, mitmete aidsiteemaliste raamatute autor, tõlkinud Dr. Peter Duesbergi raamatud «AIDSi viiruse leiutamine» ja «Nakkuslik AIDS: kas meid on eksiteele viidud?».
Vene arst: aids on äri ja HIVd pole olemas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sasonova kogus selle probleemi kohta tohutu materjali, sealhulgas teadusliku informatsiooni, mis lükkab ümber «XX sajandi katku» teooria, millise nimetuse andis sellele ungari teadlane Antal Makk, vahendab portaal Hingemaailm.
«Aidsiviiruse olemasolu oli «seaduslikult tõestatud» USAs umbes 1980. aastal, millele järgnes rida sellekohaseid artikleid. Kuid juba siis rääkis akadeemik Valentin Pokrovski sellest, et seda oleks veel vaja tundma õppida ja kontrollida. Ei tea, kuidas Pokrovski seda edasi uuris, kuid 25 aasta jooksul ilmus maailmas hulganisti teaduslikke töid, mis eksperimentaalselt ja kliiniliselt lükkasid ümber aidsi viirusliku päritolu teooria,» räägib Sasonova portaalile Hingamaailm.
Sellest, et HI-viirust pole kunagi avastatud, on kõneldud ka mitmetel konverentsidel, teiste hulgas Barcelonas, kus teeneline patoloogia professor, 30 aastat elektronmikroskoopiaga tegelenud Etienne de Harvey täpsustas tehnilisi võimalusi elektronmikroskoobiga fotografeerimast olematut aidsi viirust.
«Ta selgitas, et kui HIV tõepoolest eksisteeriks, siis oleks lihtne selle identiteet eraldada. Aga kuna pole viirust, siis ei saa olla ka mingeid diagnostilisi teste, valmistatud justkui selle viiruse osakestest. Pole viirust, pole ka osakesi. Valgud, millest diagnoostestid antikehade avastamiseks koosnevad, pole müütilise viiruse koostisosadeks. Järelikult, nad pole ka mingile viirusele osutajaks, vaid annavad valepositiivse tulemuse juba kehas olemasolevatele antikehadele, mis tekivad inimesel igasuguse kaitsepookimisega ning paljude, juba meditsiinis tuntud haigustega. Valepositiivne test võib olla ka rasedusel, millega saab seostada viimase aja naiste HIV-positiivsuse «tõusu».
«Mõned aastad tagasi üks mu tuttav, noor naine, erialalt arst, küsis minult: «Kuidas siis nii, Irina Mihailovna? Kogu maailm räägib aidsist, kuid teie eitate?». Mõne aja pärast sõitis ta mere äärde. Tagasi tulles avastas ta oma nahalt mingid laigud. Analüüsid vapustasid teda - ta osutus samuti HIV-positiivseks. Hea, et ta tundis meditsiini ja lasi end kontrollida Immunoloogia Instituudis. Ja talle, kui arstile, öeldi, et 80 protsenti nahahaigustest annavad HIV-positiivse reaktsiooni. Ta ravis end terveks ja rahunes. Kuid saate aru, mis oleks võinud juhtuda, kui tal poleks olnud seda võimalust (arstiharidust ja lisainfot)?» küsib kirjanik ja arst.
Pärast ravi lõppu andis naine uuesti testi. «Ja see oli negatiivne. Kuigi sellistel juhtudel võivad analüüsid jääda positiivseks, võivad teised antikehad üle reageerida ja sel juhul pannakse teile ikkagi HIV-infektsiooni diagnoos,» räägib naine võimalustest, mis ähvardavad inimesi, kel arstiteadusega sina-suhet pole.