Suurbritannias Londonis paneb Christie's oksjonimaja enampakkumisele Šotimaa kuninganna Mary Stuarti palveraamatu, milles on tema initsiaalid.
Šotimaa kuninganna Mary Stuarti palveraamatu eest võidakse maksta ligi pool miljonit dollarit
Oksjoniekspertide arvates võib selle palveraamatu hind olla üle 400 000 dollari, kuid võimalik, et isegi pool miljonit dollarit (450 000 eurot), teatab cnn.com.
The fascinating artefact is expected to fetch over a quarter of a million pounds @ChristiesInc https://t.co/KTUhDa4Nrt
— Tatler (@Tatlermagazine) June 1, 2020
Šotlaste kuninganna Mary (1542 - 1587) läks ajalukku nii oma tormilise armuelu kui ka pea maharaiumisega, mille taga oli ta nõbu, Inglise kuninganna Elizabeth II (1533 - 1603), kes pidas Šoti kuningannat oma troonile ja võimule ohuks.
Christie’s oksjonimaja oksjonile pandava palveraamatu valmistas Mary Stuartile 1558 Prantsusmaa Fontevraud kloostri abtiss Louis de Bourbon-Vendôme.
Mary Stuart abiellus 1558 Prantsusmaa troonipärija François'ga, kes oli François II nime all Prantsuse troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560, mil ta suri keskkõrvapõletiku ja ajuturse tagajärjel. Mary oli sel ajavahemikul Prantsusmaa kuninganna.
Palveraamatu viimastel lehekülgedel on Louis de Bourbon-Vendôme’i monogramm ja ta moto. Raamatus on ka Mary Stuarti initsiaalid ja ta moto anagrammina VA TU MERITERAS.
Palveraamatus on 40 miniatuuri, mille autoriks on kunstnik François de Rohan.
Oksjonimaja ekspertide sõnul oli de Rohan kuningas François I ajal ja hiljem väga populaarne õukonnakunstnik.
Arvatakse, et kui Mary Stuart läks Prantsusmaalt Šotimaale tagasi, võttis ta palveraamatu sinna kaasa.
Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542 Šotimaal Linlithgow lossis Šoti kuninga James V ja ta prantslannast naise Mary de Guise’i tütrena. Ta sai Šotimaa kuningannaks kuuepäevaselt, kui ta isa suri.
15-aastasena abiellus ta 14-aastase Prantsuse troonipärijaga ja oli 1559 – 1660 Prantsusmaa kuninganna. Pärast mehe surma pöördus ta tagasi Šotimaale kui kuninganna ning 1565 abiellus ta oma sugulase Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Nende poeg, tulevane Šoti kuningas James VI ja Inglise kuningas James I sündis 1566.
Lord Darnley hukkus kummalistel asjaoludel, kui ta elukohas toimus plahvatus. Selles kahtlusti nii Mary Stuartit kui ta armukest, James Hepburni, Bothwelli krahvi.
1567 puhkes katoliiklasest Mary vastane protestantide mäss ja ta oli sunnitud põgenema Inglismaale. Šotimaa troonile sai ta poeg James VI, kes oli siis üheaastane.
Inglise kuninganna Elizabeth I pidas Mary Stuartit ohlikuks ja vangistas ta. Mary Stuart oli 19 aastat Carlisle’i, Boltoni ja Fotheringhay kindlustes, üritades vandenõude abil Elizabeth I troonilt kukutada, kuid Inglise kuninganna agendid paljastasid vandenõud.
Inglise kohus mõistis Šoti kuninganna Mary süüdi vandenõus Elizabeth I kukutada ja ta hukati 8.veebruaril 1587 Fotheringhay kindluses.
Mary poeg James VI sai 1603. aastal pärast Elizabeth I surma James I nime all Inglismaa troonile.
18. ja 19. sajandil oli Šotimaa kuninganna Mary palveraamat Inglismaal, jõudes lõpuks Põhja-Inglismaal Halifaxis elanud Edwardsi perekonna kätte, mille järeltulijad nüüd palveraamatu oksjonile panid.
«Tegemist on haruldase kuningliku palveraamatuga, milles on palju illustratsioone. See raamat kuulus Šotimaa ja Euroopa ühe traagilisema saatusega monarhile. Šotimaa kuningannast Mary Stuartist sai Prantsusmaa kuninganna ja juba siis oli märke, et ta edaspidine elu on täis seiklusi ja lõppeb traagiliselt,» sõnas Christie’s oksjonimaja kesk- ja renessansiaja käsikirjade ekspert Eugenio Donadoni.
Christie’s oksjionimaja oksjon, kus pannakse enampakkumisele ka Mary Stuarti palveraamat, toimub 29. juulil Londonis.
2018 valmis film «Mary, šotlaste kuninganna», milles Mary Stuartit kehastas Saoirse Ronan ja Elizabeth I rollis oli Margot Robbie.