1992. aastal olid USAs afroameeriklase tõttu samuti rahutused. Kuidas asi siis lahenes?

1992. aasta mäss Los Angeleses. Foto on tehtud 1. mail 1992 ja näha on mitme hoone põlemist Foto: Hyungwon Kang/reuters/scanpix

Ameerika Ühendriikides lahvatasid mai lõpul pärast afroameeriklase George Floydi surma rahutused, millega protestitakse politseivägivalla vastu ja tumedanahaliste õiguste eest. 

USAs on ka varem afroameeriklase tõttu rahutusi olnud. 1992. aastal olid väljaastumised Los Angeleses ja selle põhjuseks oli kohtuotsus, millega mõisteti õigeks afroameeriklast peksnud politseinikud.

Wikipedia.com andmetel algas juhtum sellest, et 3. märtsil 1991 peksid Los Angelese politseinikud mustanahalist Rodney Kingi, kes ületas kiirust ja ei peatunud kohe politsei märguande peale.

Kuvatõmmis CBS telekanali 15. märtsi 1991 saatest, kus näidati 3. märtsil 1991 aset leidnud intsidenti, milles politseinikud peksid Rodney Kingi Foto: -/AFP/Scanpix

Alkoholi tarbinud King üritas põgeneda ja politseinike eest ära sõita, kuid lõpuks sai politsei ta kätte. Korrakaitsjad tõmbasid mehe autost välja ja peksid teda täiest jõust, juhuslikult kohal olnu filmis ja saatis telekanalile, mis selle avaldas.

Afroameeriklast peksnud politseinikud mõisteti kohtus õigeks ja see tõi 29. arillil 1992 rahva tänavale. Väljastumised kestsid kuni 4. maini. Kogu selle aja olid koolid, ettevõtted ja pangad suletud ning kehtis komandanditund, mida eirati. 

Mustanahalised ründasid Los Angeleses ettejäänud valgenahalisi. Teada on kahe mehe juhtum, kumbagi auto peeti kinni. Nad tiriti masinast välja ja oleks võinud elu kaotada, kuid tänu televisiooni helikopterile, mis sündmusi jäädvustas, pääsesid nad eluga.

Lisaks valgenahaliste ründamistele, rüüstati kauplusi, restorane, kohvikuid, baare ja hotelle. Los Angelese Koreatowni linnaosas asusid omanikud oma vara ise kaitsma ning uudistetegijate filmilindile jäi mitu omanike ja mässajate tulevahetust.

Kore juurtega ameeriklasest poeomanik kaitsmas oma vara 1992. aasta Los Angelese mässu ajal Foto: Hyungwon Kang/reuters/scanpix

Rahutuste kolmandal päeval pöördus Rodney King televisioonis mässajate poole:«Can we get along?» (Kas saaksime omavahel läbi?). USA justiitsministeerium teatas siis, et Kingi juhtumis algatatakse föderaalne juurdlus.

Rodney King, kes mängis Los Angelese 1992. aasta mässu tekkes rolli. Foto on 2012. aastast Foto: JOE KLAMAR/AFP/Scanpix

Föderaalväed olid mässu tõttu Los Angeleses 9. maini, Rahvuskaart 14. maini, osa sõjaväelasi igaks juhuks 27. maini.

16. mai 1992 seisuga oli rahutustes hukkunud 51 meest ja 7 naist. 41 inimest suri tulistamise tagajärjel, 7 sai surma liiklusõnnetustes, 4 hukkus tulekahjudes, 3 peksti surnuks, 2 pussitati surnuks ja 1 suri südamerabanduse tõttu.

Vahistati üle 11 000 korrarikkuja, kuid kolmandik vahistatutest vabastati, kuna politseinikud ei suutnud massi hulgast üksikisikuid eristada ja seega ei saanud neid milleski süüdistada.

Rahutuste ajal toimus massiliselt korrarikkumisi: rüüstamisi, süütamisi, kallaletunge ja tapmisi. Tekitatud materiaalse kahju suurus oli 800 miljoni ja 1 miljardi dollari vahel.

Süüdati 3600 tulekahju ja hävis 1100 hoonet.

Rahutuste tekkimises mängisid rolli ka Korea juurtega ameeriklased, sest afroameeriklaste ja nende vahel olid mõnda aega olnud rassipingeid. Tumedanahalised süüdistasid Korea juurtega ameeriklasi nende äride ja töökohtade anastamises.

Osade USA sotsioloogide sõnul ei olnud 1992. aasta mässu puhul tegemist mitte rassi, vaid klassimässuga, milles tumedanahalised vaesed võitlesid, mitte valgete, vaid eelkõige jõukate Korea päritolu ameeriklaste vastu.

Pärast mässu muudeti Los Angelese politsei struktuuri, võeti rohkem tööle vähemuse hulka kuuluvaid politsenikke ja keelati liigne jõukasutus.