Elon Muski kosmoselaeva start lükati halva ilma tõttu laupäevale

SpaceX Falcon 9 kanderakett ja Crew Dragon kosmoselaev on Florida Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormilt 39A valmis startima. 27. mail pidanud start lükati halva ilma tõttu 30. maile Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Ameerika Ühendriikide Florida halb ilm sundis edasi lükkama kahe astronaudi lendu meie planeedi ümber liikuvasse Rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS).

Start pidi olema 27. mail, kuid SpaceX teatas 20 minutit enne starti, et lend lükkub edasi, edastab mtvuutiset.fi. SpaceXi esindaja põhjendas lennu ärajätmist USA orkaanikeskuse hoiatusega, et on oodata troopilist tormi koos äikesega, mis võib ohtlik olla.

USA kosmoseagentuuri astronaudid Robert Behnken ja Douglas Hurley olid juba kosmoselaevas Crew Dragon, kui neile teatati lennu edasilükkamisest.

NASA astronaudid Robert Behnken (vasakul) ja Douglas Hurley, kes SpaceXi kosmoselaevaga Crew Dragon Rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) lendavad. Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

USA president Donald Trump ja esileedi Melania Trump olid lennanud Floridasse Kennedy kosmosekeskusse, et ajaloolist lendu näha, kuid kui tuli teade, et see jääb ära, lendasid nad Washingtoni tagasi.

USA president Donald Trump ja esileedi Melania Trump 27. mail Floridas Kennedy kosmosekeskuses. Foto: BRENDAN SMIALOWSKI/AFP/Scanpix

SpaceXi teatel on järgmine võimalik stardipäev 30. mai. Sama teatas ka NASA esindaja Jim Bridenstrine Twitteris.

?️ No launch for today - safety for our crew members @Astro_Doug and @AstroBehnken is our top priority.

We'll try, try again to #LaunchAmerica on Saturday with liftoff at 3:22pm ET. NASA TV will begin coverage at 11 am. Join us again virtually: https://t.co/LO1sJwia2G

— Jim Bridenstine (@JimBridenstine) May 27, 2020

SpaceX Falcon 9 kanderaketi ja kosmoselaeva Crew Dragon start toimub samast stardikohast, stradiplatvormilt 39A, millest saadeti 6. juulil 1969. aastal üles Kuu-missiooni Apollo 11 kanderaketiga kosmoselaev.

Inimkonna ajaloo esimene mehitatud maandumine Kuu pinnale toimus 20. juulil 1969 ja esimesena astus meie planeedi kaaslasele kosmoselaeva komandör Neil Armstrong.

Nüüdne kosmoselend on esimene USA mehitatud kosmoselend pärast kümnendipikkust pausi. Astronaute ei transpordi ISSile enam NASA rakett ja kosmoselaev, vaid SpaceXi kanderakett Falcon 9 ja kosmoselaev Crew Dragon. See on maailma esimene mehitatud lend, mille korraldab erafirma.

NASA on andnud SpaceXile uue põlvkonna kosmoselaevade arendamiseks ja ehitamiseks üle kolme miljardi dollari (2,73 miljardit eurot).

Erafirma kaasamine kosmoselaeva arendamisse ja lendude ettevalmistamisse on efektiivsem ja odavam, kui varem, mil NASA tegi kõik ise.

Lisaks SpaceXile teeb NASA koostööd ka lennukitootjaga Boeing, mis arendab kosmoselaeva Starline.

USA mehitatud kosmoselennud lõppesid 2011, kui NASA loobus kosmosesüstikutest. Alates sellest on USA astronaudid jõudnud ISSile Venemaa Sojuz rakettidel, mis stardivad Kasahstani Bajkongõri kosmodroomilt.

SpaceXi Falcon kanderakett ja Dragon kosmoselaevad on transportinud ISSile varustust juba ühe aasta.

Astronautide transportimiseks mõeldud Crew Dragon ja Dragoni kaubatransportimise versiooni erinevus seisneb selle eraldumistvõimes ehk Crew Dragonil on võimalik end kanderaketist vabastada, kui lennu alguses midagi valesti läheb.

Kui lend ja põkkumine ISSiga toimub, siis on Crew Dragon kosmosejaamas kuni augusti lõpuni.