:format(webp)/nginx/o/2020/05/27/13120525t1h9554.jpg)
Endine Soome tippujuja ja maailmarekordimees Jani Sievinen meenutas isa ja treeneri Esa Sievineni 70. sünnipäeva eelõhtul teekonda maailma ujumise absoluutsesse tippklassi. Kommentaari andis Eesti endine tippujuja, Soome ujumiskuulsuse treeningkaaslane ja sõber Indrek Sei.
Novembris 1995. aastal toimusid ujumise lühiradade maailmameistrivõistlused Rio de Janeiros. 21-aastane Jani Sievinen oli nendeks valmistunud. Kuu aega varem sõitis ta Hawaiile treenima, et ajavahega harjuda. Sama aasta suvel oli soomlane tulnud kolmekordseks Euroopa meistriks. Ees ootas Rio: Copacabana ja kuulus ööelumelu.
Jani Sievinen mäletab hästi MMi eelset jutuajamist isaga. Esa Sievinen vaatas võistlustele pragmaatilselt: tühja see lühiradade MM, ees ootavad 1996. aasta Atlanta olümpiamängud.
«Rios jäävad medalid teiste jagada, meie töö on keskenduda olümpiaks. Läheme Nummela ujulasse harjutama,» sõnas isa-treener toona.
«Ei olnud ettepanekust just vaimustuses. Mõelda vaid: tiitilivõistlused, Rio rannad, päike, klubid, kogu see melu, mille nimel olin Hawaiil treeninud, see jäi nüüd ära. Tuli minna novembrikuisesse Soome,» meenutas 46-aastane Jani naerdes Iltasanomatele antud intervjuus.
Atlantas võitis Sievinen oma ainsa medali olümpiamängudelt, ta jõudis ka Riosse, seda küll turistina pärast karjääri lõppu 2006. aastal.
Treener Sievinen võttis ISi usutlusele kaasa 1993. aastast pärineva A4 paberilehe, kus kirjas poja ühe kolmetunnise treeningu täpne kava. Paberilt on näha, et treening lõppes tohutu pingutusega: kaheminutiliste intervallidega tuli endast kolm korda järjest maksimaalne välja pigistada 400 meetri kompleksujumises. Kokku kogunes treeningkilomeetreid ligi 11.
Jani Sievinen ütles, et selline treening polnud midagi erilist. «Tegin iga nädal kümme pikka trenni ja kaks lühemat, kiiruslike omaduste arendamisele pühendatud treeningut.»
«Paberil tundub see treening päris ränk, aga olin eluaeg niimoodi harjutanud, seega vastupidamisega ei olnud mingeid probleeme. Esa oli küll karm, kuid samas nutikas ja väga planeeriv ning tark treener,» lisas Soome 1994. aasta parim sportlane.
Jani Sievineni treeningpartner, endine Eesti tippujuja Indrek Sei, rääkis Elu24 Spordile, et ka tema on Esa Sievineni käe all treeninud.
«Kuuel aastal käisime Sievineni tiimiga Austraalias Perthis laagris. Seal harjutasime eelkõige Esa Sieveneni näpunäidete ja plaanide järgi. Mäletan, et kõige rohkem kogunes ühel päeval ujumiskilomeetreid 21, üksteist esimesel ja kümme teisel treeningkorral,» meenutas Sei.
Juba 1991. aasta Euroopa meistrivõistlustel sinimustvalge lipu all võistelnud ning sealt 100 meetri kompleksujumises Eestile pronksmedali võitnud Sei ütles, et Sievineni edu võti oli äärmiselt kvaliteetne ja rangelt plaanipärane treenimine.
/nginx/o/2020/05/27/13120535t1h156a.jpg)
Täna 70-aastaseks saav treenerist isa kirjutas pojale juba tulevase ujumiskuulsuse varases nooruses igaks päevaks treeningplaani. Sievinen palus isal pärast varahommikust trenni avaldada päeva järgmise, suuremat pingutust nõudva õhtuse harjutuskorra sisu.
«Isa tahtis küll plaani mulle kätte anda ainult pool tundi enne trenni algust, kuid ma rääkisin ta pehmeks. Lugesin kava läbi ja alustasin keskendumist.»
Sievineni päevakava oli detailideni paigas juba kaheksa-üheksa-aastaselt. Äratus oli kell 4.00 hommikul ja kell 4.45 hüppas poiss juba tunniks basseini, sest puusepa ametit pidanud isa pidi kella veerand seitsmeks Helsingisse tööle jõudma. Väike Jani tõttas kooli, et pärast tunde taas trenni minna.
Treeningmahud tõusid, poisi kirg kasvas ja eesmärgid said selgemaks.
/nginx/o/2020/05/27/13120589t1h64d7.jpg)
«Tegutsesime progressiivselt. Kindlasti ei põletanud me noort poissi läbi, ei füüsiliselt ega mentaalselt. Ja siis, kui teismeliseeas oli vaja koormusi tõsta, oli kust jõudu võtta.»
«Mahtude poolest ei olnud Sievineni treeningud ujumise mõistes midagi erakordset, jah tublisti üle keskmise, sest muidu tippu ei jõua, kuid pean tema peamiseks läbimurde põhjuseks ikkagi täpset ja väga läbimõeldud treeningkava. Sievinenil oli harukordne analüütiline mõtlemine,» lisas Sei.
Sievineni esimene trennivaba päev saabus siis, kui noormees oli saanud 16-aastaseks.
Sievinen tõdes, et koos kuke kiremisega tõusmine polnud ujujatele mingi erand, vaid pigem reegel.
«Olin Texases treenimas, alustasime kell kuus. Pidime enne parklas ootama, kuni mõned kohad vabanesid, sest lapsed tulid vanematega juba trennist. Neid oli kindlasti üle saja.»
Treeningutel kutsus Jani isa nimepidi, kodus jäi treener siiski ainult isaks.
«Me ei karjunud ujumishallis teineteise peale kunagi. Jani pole konfliktne inimene, pigem hoidis sellistest situatsioonidest eemale.»
«Vahel juhtus, et Jani jättis hullu treeningu pooleli, kuid mõne aja pärast tuli basseini tagasi ja tegi harjutuskava täie rauaga lõpuni, mõnikord rohkemgi. Siis ma kiitsin teda. Üldse olen treenerina seisukohal, et õpilane ei tohi treeningult negatiivselt meelestatuna lahkuda. Oli kordi, kus kiitsin Janit isegi siis, kui ise tema sooritusega päris rahul ei olnud,» sõnas juubilar.
Viie lapse isa Jani Sievinen on viiekordne maailmameister, 12-kordne Euroopa meister, Atlanta olümpiamängude hõbemedalivõitja. Kokku on tal auhinnakapis 31 suurvõistluste medalit.