Külma sõja aegsed USA satelliidid jälgisid nõukogude rakette....ja ümisejaid?

Ümisejad Foto: IAR/Ingo Arndt/Scanpix

Ameerika Ühendriigid kasutasid külma sõja ajal luuresatelliite, mille abil jälgiti Nõukogude Liidu raketibaase, kuid samal ajal jäid silma ka metsloomad ja nende eluareaalid.

USA ja Saksa teadlased võtsid 1960. aastatel tehtud fotod taas ja kogutud andmes kasutusse, näidates nende abil, kuidas Kasahstanis on ümisejate populatsioon viimase viiekümne aastaga kahanenud, teatab livescience.com.

Kasahstani ümisejad Foto: PAVEL MIKHEYEV/REUTERS/Scanpix

Samal viisil saab uurida ka teisi loomapopulatsioone, kuidas nad on muutunud, eelkõige piirkondades, kus andmeid nende kohta napib.

Kasutades USA geoloogiateenistuse andmebaasi, sai teadlastemeeskond USA luuresatelliitide mustvalgeid fotosid. Need pildid olid osa külma sõja ajastu USA spionaažiprogrammist nimega Corona.

Vaadates Põhja-Kasahstani rohumaade pilte, otsisid nad tõendeid bobaki ümiseja (Marmota bobak) kohta. Tegemist on närilistega, kes elavad maa-alustes urgudes, mida kasutavad aastakümneid.

Ümiseja urus Foto: Caro / Sorge/Scanpix

USA teadlased leidsid ajaloolistelt luurefotodelt rohkem kui 5000 ümisejaurgu ja arvasid, et alates 1960. aastatest on umbes kaheksa põlvkonda kasutanud samasid urge.

Uuringus ilmnes, et tänapäeval on vähem ümisejate urgusid kui 50 aastat tagasi. Kasahstanis ümisejate elupiirkondades on urgude arv üldiselt vähenenuid 14 protsenti, kuid nisupõldudeks muudetud rohumaadel lausa 60 protsenti.

Ümisejad lähevad sageli tagasi põllumajanduse poolt kahjustatud urgude juurde, et need taastada, kuid ülesharitud piirkondades võib urgude rekontsrueerimise energiakulu osutuda liiga suureks.

Teadlaste sõnul selgitab see, miks vanadel nisupõldudel, mida igal aastal uuesti kasutati, ümisejate arv märgatavalt kahanes.

Saksamaa Berliini Humboldti ülikooli geograaf Catalina Munteanu sõnas, et USA luuresatelliitide fotode abil saadi pikaajaline ülevaade, kuidas ümisejad reageerisid keskkonnamuutusele.

Bobaki ehk stepiümiseja Foto: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

USA Los Angelse California ülikooli ökoloog ja ümisejaekspert Daniel Blumstein lisas, et vanade satelliidipiltide ja teiste arhiiviandmete kasutamine aitab paremini planeerida tegevusi, et selle kaudu vähendada inimmõju loomade elupaikadele.

Ümisejad (Marmota) on Euraasia ja Põhja-Ameerika rohtla- ja mägialade närilised. Keha pikkus 30 – 60 sentimeetrit, sabapikkus 10 – 25 sentimeetrit. Seisavad sageli tagajalul ja jälgivad ümbrust. Rajavad urustikke. Pisiümisejad (Marmota menzbieri) ja vancouveri ümisejad (Marmota vancouverensis) maailma punases raamatus.