Tahad rulluisutada, aga pole kogemust? Siin sulle mõned näpunäited!

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkisime sel korral rulluisutamisest. Hüva nõu jagas rulluisukooli asutaja Hassar Jurs.

Suvi peagi algamas ja paljud meist veedavad järjest enam aega õues. See on kindlasti ideaalne aeg ka sportimiseks. Kes tahab jooksu, jalgrattasõidu ja kõndimise juurde ka teiste välispordialadega tegeleda, siis kindlasti on üheks toredaks alternatiiviks rulluisutamine.

Raadio Elmar hommikuprogrammis jagas nõu Tartu Rulluisuklubi asutaja Hassar Jurs, kes rääkis, kuidas spordialaga algust teha.

«Kes on varem jää peal uisutanud, siis kindlasti on teil juba kasulikku kogemust ja teadmist, mida rulluisutamise juurde kaasa võtta. Jääuisutamise ja rulluisutamise liigutused on omavahel suhteliselt sarnased. Kui me räägime fitness uisutamisest, siis jää- ja rulluisutamise puhul on tehnika praktiliselt sama. Kui rääkida juba kiiruisutamisest, siis seal on jää ja asfalti puhul väikesed erisused küll sees,» sõnas Jurs.

Uisukooli juht tegi juttu, millega algaja rulluisutaja peaks eelkõige arvestama. «Kõige tähtsam on kindlasti kiiver, ilma selleta ei tohiks täna enam keegi rulluisutada, kahjuks selliseid inimesi siiski leiab tänavapildis. Päris esimest korda uiske jalga proovides, ma soovitan seda teha alguses muru peal, seal uisud ei veere. Kõigepealt, hakka vaikselt astuma. Kui kindlus on saavutatud, siis mine asfalti peale ja hakka väikeseid samme tegema. Siis võib hakata juba veerema, esialgu väikeste sammude abil, edaspidi suurenda sammu pikkust. Mida pikemalt suudab inimene uiskudel veereda, seda ökonoomsemalt ta liigub,» rääkis ta.

Jursi sõnul on kõige paremaks õppimise abiks oskaja rulluisutaja. «Kui on oskaja sõber võtta, oleks see kõige parem. Õppimise ajal tasub meeles pidada, et oluline on kanda raskust ühelt jalalt teisele. Tuleks vältida uiskudega jooksmist. Kui jooksja liigub edasi sirgjooneliselt, siis uisutaja peab liigutama end külje peale. Kui rulluiskudega hakata jooksusammu tegema, siis võib lõppeda see päris kurvalt,» sõnas ta.

On inimesi, kes tahavad küll hirmsasti rulluisutada, kuid samas on neil ka hirm kukkumise ees. Uisukooli juht jagas ka selles osas näpunäiteid. «Vati sisse end kindlasti mässida ei tasuks. Kui teil on liigesed, põlved ja küünarnukid hästi sisse mässitud ja liikumisvabadus piiratud, siis on sõita oluliselt raskem. Kui teil on elementaarsed rulluisutamise kaitsmed põlvedele, küünarnukkidele ja randmete olemas, siis on see juba piisav. Kiiver ka kindlasti, millest me ka juba rääkisime,» lisas ta.

«Kui rulluisutamise puhul tasakaal kaotatakse, siis maandutakse peamiselt istmiku peale, paljud panevad kaitseks alla käe. See võib tekitada päris tugeva randmevigastuse. Seetõttu ongi oluline kasutada esmasel sõitmisel korralikku ja sõiduks ettenähtud kaitsevarustust. Sellist varustust kasutavad tegelikult isegi tippuisutajaid, küll siis veidi teises kontseptsioonis, nende kaitsevarustus on veidi pehmem ja elastsem,» rääkis Jurs.

Mees tegi ka juttu, mis vahe on erinevatel rulluiskudel. «Rulluisul ja rulluisul on päris suur vahe! Me võime tinglikult eristada kolme tüüpi uiske. Meil on neljarattalised uisud, nendega rulluisusporti ei tehta. Seejärel on fitness uisud, mis on kõrgemad ja ulatuvad üle pahkluu. Nende uiskude rattad on väiksemad. Ja siis on kiirrulluisud, need on madalad uisud, mille maksimaalne ühe ratta läbimõõt on juba 125 mm, see on juba päris suur,» täpsustas ta.

Uisutamise õppimise juures on pidurdamise oskus olulise tähtsusega. «Pidurdamise juures on tehnikaid erinevaid. Fitness uiskude puhul on tavaliselt parema uisu küljes kannaklots, tõstes varba üles, saad selle abil pidurdada. Oma kogemusest ütlen seda, et see on hea vahend siis, kui liikluskiirus pole suur. Kui on kiirus juba üle 20 km/h, siis see tehnika on suhteliselt ebastabiilne. Osad uisutajad kasutavad nii-öelda T-stopi, kus üks jalg veereb uisuga edasi ja teine jalg pannakse risti taha, et see jääks mööda asfaldit kergelt lohisema. Seejuures tuleb lasta keha raskuskese allapoole,» sõnas Jurs.

«Rulluisutamise mõnu seisneb vabas liikumises! See on lõbus ja tore tegevus. Kui sa oled juba osav, siis ka kiirus läheb suureks. See on hoopis teistmoodi tegevus kui näiteks jooksmine või jalgrattasõit. Rulluisutamine on omamoodi, kuigi näiteks töös on samad lihasgrupid, mis jalgrattasõidul. Rulluisutamisel tekib fun, mis on ääretult mõnus kogemus. Üks variant on teha rulluisutrenni, teine võimalus on see, et lähed sõites lihtsalt chillima, kergliiklusteid on õnneks meil juba nii palju,» rääkis uisukooli eestvedaja.

Jurs jagas ka uiskude otsmise juures häid nippe. «Turult on võimalik saada ka juba 30-euroseid rulluiske. Minu soovitus on see, et jälgige, kuidas ja millest see uisk on kokku pandud. Plastikust rattaid ma kindlasti ei soovita, sest krobelisema teekatte puhul hakkavad uisud hirmsalt jalgu väristama ja rulluisutamise mõnu kaob teil kohe ära. Laste uiskude puhul on 80-eurosed juba väga head. Täiskasvanute puhul võib leida väga head fitness uisud, mis on ligikaudu 150-eurosed,» täpsustas ta.