:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13109984t1h3b32.jpg)
Kui ülejäänud maailm võitleb koroonaviirusega, siis kinnine riik Põhja-Korea eitab koroonaviirusesse nakatumisi ja viirushaiguse tagajärjel suremisi.
Põhja-Korea eitab koroonaviirust, kuid seal leviv teine ohtlik viirus võib põhjustada näljahäda
Lõuna-Korea andmetel ei ole Põhja-Korea siiski pääsenud haiguspuhangust, kuna seal levib sigade Aafrika katku viirus, teatab express.co.uk.
See viirus on põhjustanud Lõuna-Hwanghae ja Põhja-Hamgyongi provintsis sigade massilist suremist, kus seni ei ole tehtud eriti midagi selle ennetamiseks ja peatamiseks.
Lõuna-Korea meedia teatas möödunud nädalal, et Põhja-Koreas Kangwoni provintsis asuvates farmides on kaotanud viirushaiguse tõttu elu umbes 6000 siga.
Pyongyang saatis kolme nimetatud piirkonda 20 inspektorit, kes uurivad, millest võis loomade haiguspuhang alguse saada.
6. mail andis riigijuht Kim Jong-un välja käsu, mille kohaselt tuleb haiged loomad hävitada ja nende loomade liha ei tohi süüa.
Põhja-Korea võimud teatasid, et kui inimesed jätkavad haigete loomade liha müümist ja söömist, siis haigestumistsükkel jätkub. Neid võidakse süüdistada riigireetmises ja nad saavad karistada.
Kuna Põhja-Koreas on pidev toidupuudus, siis on inimesed Kimi käsku ja ähvardust eiranud, nad on jätkanud haigete sigade liha müümist ja söömist.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13109986t1h0405.jpg)
Lõuna-Korea ekspertide arvates tekitab sigade haigestumine ja hukkamine Põhja-Koreas uue näljahäda.
Põhja-Korea on seni eitanud, et seal leviks koroonaviirus. Samas naaberriikides Lõuna-Koreas, Hiinas ja Venemaal on palju nakatunuid ja viirushaiguse tagajärjel surnuid.
Nii USAs kui Lõuna-Koreas arvatakse, et kinnine Põhja-Korea varjab koroonaviiruse probleemi, üritades jätta endast muljet kui superriigist, mida haiguspuhang ei taba.
Luureandmed näitavad, et Põhja-Koreas ehitati kiirkorras haigla ning inimesed peavad avalikkuses olles kandma näomaske.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13109994t1h14d3.jpg)
Põhja-Korea liider Kim Jong-un oli aprillis mitu nädalat avalikkusest kadunud, ilmudes 1. mail taas välja. Levisid jutud, et tal võib olla koroonaviirus või ta varjab end selle eest.
Veel arvati, et talle tehti südameoperatsioon, mis ebaõnnestus ja ta langes koomasse. Need spekulatsioonid ei pidanud paika.
Sigade Aafrika katku viirus (lüh SAK viirus, inglise keeles African swine fever virus) on viiruseliik, mis põhjustab sigade Aafrika katku.
Sigalased võivad nakatuda viirustkandvate puukide hammustuse kaudu ning sigalaste vahel levib viirus kontaktide ja kehaeritistega.
Teised loomaliigid, ka inimene ei ole sellele katkule vastuvõtlikud.
Nakkuse levikule aitavad samuti kaasa linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, samuti inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.
Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega, sõltuvalt temperatuurist isegi aastaid nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas, sealhulgas suitsusinkides ja suitsuvorstides säilib viirus 5–6 kuud.
Nakatunud sigades paljuneb viirus esmalt lümfisõlmedes ja neerudes. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi teistesse kudedesse ja organitesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.
Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt 3–15 päeva, maksimaalselt 40 päeva, ägeda vormi korral 3–4 päeva.
Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist, raskemal juhul on palavik 42 kraadi, farmisead kogunevad kobarasse, neil esineb isutust, loidust, naha sinakaks muutumist ja liigutuste koordineerimishäireid 24–48 tundi enne surma.