Eurovisionilt on aegade jooksul trofee koju viinud 67 lugu – mõned neist palju paremad kui teised. Mainekas briti väljaanne Independent on koostanud suure pingerea, milles loomulikult ära mainitud ka Eesti ainus võidulaul.
MIKS NII? ⟩ «Everybody» valiti üheks halvimaks Eurovisioni võidulooks läbi aegade
Kui 1956. aastal osales Šveitsis toimunud Eurovisionil vaid seitse riiki, siis tänaseks päevaks on konkursist saanud tõeline fenomen. Palju rõhku pannakse sõule, ent tegelikult on kõige tähtsam siiski muusika. Kuigi möödunud nädalavahetusel oleks Rotterdamis aset leidnud järjekorras 65. Eurovision, on 1969. aastal aset leidnud kurikuulsa viigi tõttu võidulaule hoopis 67! Madridis toimunud lauluvõistlusel jagasid esikohta Hispaania, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia, sest toona peeti viiki võimatuks ja selle kohta polnud välja mõeldud veel ühtegi reeglit.
«Need võistlejad on olnud nii head (Conchita) kui ka halvad (enamik 00ndate artiste) ja tõeliselt koledad (Lordi), kuid see nimekiri on väärt mõningatesse aastakümnetesse peitunud pärlite avastamist,» kirjutab väljaande Independent toimetaja Ben Kelly. «Kui te arvasite, et Brexit oli katastroof, siis lubage meelde tuletada, et eurooplaste hääled on juba enam kui pool sajandit andnud väga kaheldavaid tulemusi.»
Kõige halvemaks Eurovisioni võidulooks on Ben Kelly valinud Saksamaa 2010. aasta võidu loo «Satellite», mida esitas toona vaid 17-aastane lauljatar Lena Meyer-Landrut. «Rebime haavalt plaastri ja alustame kõige piinlikumast. Lena kõlas nagu ebamusikaalne pärijanna, kelle isa maksis raha, et ta saaks oma 16. sünnipäevaks salvestada Olly Mursi loost kaveri,» põrutab mees.
Eelviimaselt kohalt leiab Prantsusmaa 1962. aasta loo «Un premier amour», millest veidi paremaks, ent siiski üheks halvimaks Eurovisioni võidulooks on valitud eestlaste au ja uhkus «Everybody». «Miks kulus selle esitamiseks kolm individuaali? Miks kannavad nad kõik särke, mis leiti ilmselgelt TK Maxxi (Suurbritannias populaarne odavate riiete pood – toim.) põrandalt? Miks küll inimesed selle poolt hääletasid? Miks?,» annab ta loole põrmustava hinnangu ja pingereas 65. koha.
Tabeli põhjast leiab lisaks veel France Galli loo «Poupée de cire, poupée de son» (Luksemburg, 1965), Marie N'i «I Wanna» (Läti, 2002), Corry Brokkeni «Net als toen» (Holland, 1957), Secret Gardeni «Nocturne» (Norra, 1995) ja Jean-Claude Pascali «Nous les amoureux» (Luksemburg, 1961).
Eurovisioni läbi aegade parimaks looks on Independent valinud ABBA megahiti «Waterloo». «ABBA sööstis 1974. aastal võistluse lavale, kujundades rootslaste rahvusvahelise reputatsiooni kui popmuusika meistrid,» kirjutab Ben Kelly. «ABBA kasutas oma platvormi, et anda aimu kultuursest fenomenist, milleks nad peagi said.» Briti ajakirjaniku sõnul on see muusikajaloo üks edukamaid singleid ehe näide sellest, kuidas kirjutada hitti. «ABBA mõjutab Eurovisionil osalejaid tänase päevani ja kuigi paljudel võib olla teine lemmik, siis on «Waterloo» laul, mille puhul paljud võivad nõustuda, et tegemist on kuldse klassikuga.»
Independenti suure pingerea esikümnesse mahutsid veel Loreen ja «Euphoria» (Rootsi, 2012), Conchita Wurst ja «Rise Like a Phoenix» (Austria, 2014), Katrina and the Waves ja «Shine a Light» (UK, 1997), Céline Dion ja «Ne partez pas sans moi» (Šveits, 1988), Bucks Fuzz ja «Making Your Mind Up» (UK, 1981), Carola ja «Fångad av en stormvind» (Rootsi, 1991), Johnny Logan ja «Hold Me Now» (Iirimaa, 1987), Lordi ja «Hard Rock Hallelujah» (Soome, 2006) ning Marija Šerifović ja «Molitva» (Serbia, 2007)
Vaata täismahus nimistut SIIT!
Eesti ootamatu edu
Eestit esindanud Tanel Padar, Dave Benton & 2XL võitisid 2001. aasta 12. mail Kopenhaagenis toimunud Eurovisioni 198 punktiga, teise koha pälvis 177 punktiga võõrustajamaa Taani. Tegemist oli äärmiselt ootamatu võiduga, sest ükski hääletusedetabel ega kihlveokontor sellele edu ei ennustanud. Siiski oli tegu mitmel põhjusel märkimisväärse saavutusega. Lisaks sellele, et tegemist oli Eesti esimese (ja senini ka ainsa) eurovõiduga, oli toona 49-aastane Dave Benton vanim esikoha pälvinud osaleja ja see oli ka esimene Eurovisioni võidulaul, mida esitas tumedanahaline laulja. Samuti oli Eesti esimene endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, kes võitis Eurovisioni.
