Norra arheoloogid kavatsevad sel suvel kaevata välja viikingilaeva, mida hävitavad seened
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. mai 2020, 10:49
/nginx/o/2020/05/18/13106413t1hddeb.jpg)
Norra arheoloogid jooksevad ajaga võidu, et päästa maa sees olev viikingilaev, mida hävitavad seened.
Norra kliima- ja keskkonnaministri Sveinung Rotevatni sõnul näitasid radariuuringud, et tegemist on tammepuust laevaga, mille pikkus on 20 meetrit, teatab livescience.com.
Leiukoha järgi Gjellestadi laevaks nimetatud laev on üle 115 aasta Norras esimene viikingilaev, mis kavatsetakse välja kaevata.
«Viikingiaeg on osa Norra kultuurist ja pärandist. Kavatseme viikingilaeva välja kaevata, sest see annab kindlasti uut infot viikingite ja nende ajastu kohta,» lisas minister.
Laev asub arheoloogiliste väljakaevamiste alal Kagu-Norras Haldeni vallas Gjellestadis.
2018. aasta sügisel näitas radariuuring seal maapinnas struktuuri. Lähem uurimine näitas, et see on viikingilaev ja samas on ka viikingite matmispaik.
Arheoloog Sigrid Mannsåker Gunderseni teatel näitasid radariuuringud, et laev on ehitatud millalgi ajavahemikul 8. sajandi lõpust kuni 10. sajandi alguseni. Tugevast tammepuust laev ehitati pikkadeks sõitudeks merel.
Norra arheoloogide sõnul on kaua aega maetuna olnud laeva väljakaevamine mõnevõrra ohtlik, sest õhuga kokkupuutumine võib ta lagunemist kiirendada.
2019. aastal tehtud prooviväljakaevamised näitasid, et laeva ohustavad seened, mille tõttu tuleks ta võimalikult kiiresti välja kaevata. Viikingilaevast osa on võrdlemisi lagunenud, täismahus oli alles vaid laeva kiil, millel on palju seeni.
Arheoloogide sõnul annavad väljakaevamised infot ka laeva juures oleva surnuaia ja sinna maetute kohta.
Viikingilaeva väljakaevamised peaksid algama juunis ja seda tehakse vastavalt koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangutele.
Meeskond on juba nüüd sündmuskohal, et püstitada kaevamiskohta telgid, kaitsmaks leitavat välismõjutuste ja võõraste pilkude eest.
Norra kultuuriajaloo muuseumi arheoloogi Christian Løchsen Rødsrudi teatel dokumenteerivad nad kõik laeva osad, kannavad andmed arvutisse ja teevad laevast 3D arvutimudeli.
Ta lisas, et niiskest mullast väljakaevatud laeva osad pannakse vette, et nad õhu käes ei hakkaks lagunema. Hiljem säilitatakse neid polüetüleenglükoolis, mis kaitseb lagunevat puitu, tehes ta tugevaks.
Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil.
/nginx/o/2020/05/18/13106438t1hfc1f.jpg)
Viikingid olid osavad laevaehitajad, nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse.
Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.
Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.