:format(webp)/nginx/o/2020/05/15/13102140t1hcd80.jpg)
On fakt, et ilmaennustused on üsna täpsed siis, kui need on lühiajalised, mitte pikaajalised.
Koroonapandeemia tõttu ei ole lühiajalised ilmaennustused enam nii täpsed (1)
USA ja Briti meedia teatel kasutavad meteoroloogid ennustamisel superarvuteid, kus on erinevate ilmaolude ja meie planeedi atmosfääri kohta palju informatsiooni.
Ilmaprognoosi mudel arvutatakse atmosfääris nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, kuid mudelite tegemiseks on vaja lisaks arvutiandmetele ka vaatlusi, mis on tehtud erinevatel kõrgustel.
Koroonapandeemia on vaatlusi takistanud ja seetõttu on meteoroloogide kasutuses varasemast vähem infot atmosfääris toimuva kohta.
Vaatlusi teevad tavaliselt tsiviillennukite piloodid, kuid koroonaviiruse tõttu on lennukid sunnitud maa peal olema.
Maailmas on palju ilmavaatlusjaamu, mis saadavad kogutud informatsiooni ECMWFi, mis on Euroopa keskpikkade ilmaennustuste keskus Suurbritannias Readingis.
Aastakümneid on meteorolooge aidanud kauba- ja reisilennukite piloodid ning lennukite reisijad ei ole sellest tavaliselt teadlikud, kui nad ei ole just meteoroloogid.
Lennukites on palju instrumente, mis näitavad ilmaolusid. Lendamiseks on vaja teada tuule suunda ja kiirust, õhurõhku, õhutemperatuuri ja -niiskust. Osa neist andmetest saavada lennukite seadmed otse meteoroloogiakeskuste superarvutitele, osa saadavad piloodid.
Lennukite kogutud andmed aitavad meteoroloogidel täpsemini ja paremini ilma ennustada.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/15/13102130t1h0de5.jpg)
Alates märtsi keskpaigast on enamik reisilennukeid, kuid ka suur osa kaubalennukitest maa peal ega lenda. Põhjuseks on koroonapandeemia ja liikumispiirangud. Seega ei saa meteoroloogid ja nende superarvutid juba mõnda aega lennukite reaalajas ilmaandmeid.
Maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO teatas, et kuna lennukitelt saadavat infot ei ole, siis on ilmaennustuste kvaliteet kehvem ja ennustused ei ole enam nii täpsed. Lisati, et lennukeid lendab, kuid nende kogutud ilmainfost ei piisa, et saada õige ilmaennustus.
«Näiteks lõunapoolkeralt saame varasemaga võrreldes 90 protsenti vähem lennukite ilmainfot kui enne koroonapandeemiat,» teatasid WMO esindajad. Lisati, et kui tavaliselt saavad meteoroloogiakeskused päevas lennukitelt 800 000 ilmtähelepanekut, siis nüüd märgatavalt vähem.
Meteoroloogide silmis on kulda väärt lennukite, eelkõige kaubalennukite ilmainfo paikadest, kus lendab vähe lennukeid. Need on mitmed ookeanialad, kaasa arvatud Atlandi ookeani väga põhjas asuv osa.
Euroopa keskpikkade ilmaennustuste keskuse ECMWF teatel ei ole veel lõpuni selge, kuidas lennukite info puudumine prognooside kvaliteeti mõjutab, kuid seda peaks aasta lõpus näitama ebatäpsuste statistika.
Lisaks lennukitele saavad meteotroloogid ilmainfot ka satelliitidelt, ilmaõhupallidelt, ilmajaamadelt ja laevadelt. Kuid koroonapandeemia ajal on ka meredel vähem laevu, mille tõttu saavad ilmaennustajad ka sealt vähem ilmainfot.
Paljudes riikides on hakatud koroonapiiranguid tühistama ja tavapärast elu taastama. Loodetakse, et piiride taasavamise ja haiguspuhangu taandumisega taastuvad ka lennuühendused riikide vahel. Siis saavad meteoroloogid taas lennukitelt ilmainfot.