:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099844t1h75c5.jpg)
Saksa meedia teatel suri Austria viimase keisri Karl I järeltulija, printsess Maria Singh.
Austria viimase keisri lapselapselaps suri 31-aastasena (1)
31-aastane printsess Maria, kes suri 4. mail aneurüsmi ehk arteri seina defekti tagajärjel, oli keiser Karl I (1887 - 1922) lapselapselaps.
Printsessi surmast teatas meediale Emperor Karl League ühing, mille üks juhtidest on printsess Maria ema vürstinna Maria Anna Galitzina. See ühing säilitab Austria viimase keisri pärandit ja soovib, et Karl I kanoniseeritaks ehk kuulutataks pühaks.
Maria Anna Galitzina oli keiser Karl I pojatütar, Maria Singhi isa on venelasest aristokraat Pjotr Galitzin.
11. mail 1988 Luksemburgis sündinud printsess Maria Galitzina abiellus 2017. aastal USAs Texases ärimees Rishi Singhiga, nende poeg Maxim on kaheaastane.
Prinzessin Anna (†31) - In Texas lebte sie ein märchenhaft normales Leben https://t.co/DMvgF6JmBi
— BILD (@BILD) May 13, 2020
Printsess Maria vanemad Austria ertshertsoginna Maria Anna ja venelasest vürst Pjotr Galitzin abiellusid 1981.
Peres on veel viis last: 1983 sündinud printsess Xenia, 1984 sündinud printsess Tatjana, 1986 sündinud printsess Aleksandra, 1990 sündinud prints Dimitri ja 1992 sündinud prints Ionn Teimuraz.
Printsess Maria Galitzina (Singh) isapoolsed vanavanemad olid vürst Dimitri Galitzin (1914 – 1976) ja vürstinna Tatjana Lopuhhina (1916 - 1982). Emapoolsed vanavanemad olid Austria ertshertsog Rudolf (1919 - 2010) ja krahvinna Ksenia Tšernõšev-Bezobrazova (1929- 1968).
Karl I (1887 – 1922) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Karoly IV) 1916 – 1918.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099839t1hb237.jpg)
Ta oli keiser Franz Joseph I (1830 - 1916) venna Karl Ludwigi teise poja Otto (1865–1906) vanim poeg ja sai troonipärijaks pärast troonipärija Franz Ferdinandi (1863 - 1914) mõrvamist Sarajevos.
Ta abiellus 1911. aastal Bourbon-Parma soost printsessi Zitaga (1892–1989), kellega tal oli 8 last.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099842t1h8626.jpg)
21. novembril 1916 sai temast Austria keiser ja Ungari kuningas.
11. novembril 1918 loobus Karl I osalemast Austria valitsuses ning 13. novembril 1918 tegi ta seda ka Ungaris. Ent troonist ta ei loobunud ning ootas sobivat hetke, et üritada restauratsiooni.
Ta üritas seda nii 1921. aasta kevadel kui sügisel, tungides talle ustavate väeüksustega Ungarisse, kuid jäi kaotajaks.
Karl I vangistati ja saadeti eksiili Madeira saarele, kus ta 1922. aastal vaid 34-aastasena suri.
Karl I naine Zita suri 1989. aastal 97-aastasena. Nende vanim poeg ja Austria-Ungari viimane kroonprints Otto von Habsburg (1912 - 2011) oli Euroopa Liidu poliitik, kirjanik ja ajakirjanik. Ta oli 1973–2004 Paneuroopa Liidu president ja 1979–1999 Euroopa Parlamendi liige.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13099868t1hee9b.jpg)