Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2007/12/05/11306t1h6e5c.jpg)
Lea Liitmaa on tõenäoliselt Eesti ainus lauljanna, kes ära õppinud stuudiotöö – uue plaadi juures tegigi ta pea kõik ise. Ka on Leal hea kontakt kosmosega, kust saadetakse talle loomingut.
«Ma teen stuudiotööd ainult seepärast ise, et ei usalda mitte kedagi oma lugude kallale,» räägib Lea. «Ma tean täpselt, kuidas mingi laul peaks kõlama, aga kui stuudios tegeleb sellega keegi teine, siis see ei ole ikka nii, nagu ma ise mõtlesin. Siis ta peab ümber tegema. Ja jälle ei ole see...» Lea tunnistab, et lõpuks hakkab juba endal piinlik.
Viimase plaadi teostuslikus osas jättis ta vaid saundi keeramise eksabikaasa Elmar Liitmaa hooleks, kellega ta muusikaliselt väga hästi klapib. «Elmariga oleme head sõbrad. Üldiselt on raske leida sellist inimest – me mõistame teineteist ja ma kuulan teda.» Kõik muu plaadi juures tegi Lea ise. «Laulsin, produtseerisin ja arranžeerisin.» Supernaine.
Hülgas Blacky nime
Leal on viimase, «Armastuse» nime kandva plaadiga kokku ilmunud kolm albumit. «See on pisut teistsugune kui kolm eelmist plaati. Eks see olegi üheks põhjuseks, miks plaadi peal Blacky nime asemel Lea Liitmaa ilutseb.»
Huvitav on aga asjaolu, et lauljanna pole rahul ühegi ilmunud albumiga. «Neid kuulates taban end tihti mõttelt, mis ikka võinuks teisiti olla. Arvan, et see plaat, millega ma absoluutselt rahul olen, ilmub siis, kui mind enam ei ole,» naljatab ta.
Viimast albumit kirjeldab Lea kui romantilist, sooja ja armastusrohket. «See on täis armastust kõige ja kõigi vastu,» õhkab ta. Ehkki lauljatar on kirjutanud uue albumi kõik lood ja sõnad, on tema jaoks kõige olulisem lugu «Taevaste pääl» – lugu number seitse.
«Ma püüan seitsmendaks looks alati panna laulu, mis on mulle kõige tähendusrikkam. Olen kuulnud sellist müüti, et nii teevad paljud inimesed maailmas. Tunnistan, et tihtipeale kuulan teiste plaatidelt seitsmendat lugu kõige esimesena. See arv on miskipärast oluline. Isegi Budda istus puu all seitse päeva. Ju siis ikka on oluline number!»
Lea räägib, et talle meeldivad instrumentaallood. «Kasutasin viimasel plaadil ka oma häält võimalikult instrumentaalselt. Minu jaoks on sel plaadil «tantsumuusika» minu moodi. »
Millest ta lugude kirjutamiseks inspiratsiooni saab, ei oska Lea isegi päris täpselt kirjeldada. «Ma arvan, et energiatest. Isegi toolist, millel ma kohvikus istun, õhkub energiat, kuna seal on varem istunud teised inimesed, kes jätnud maha oma energeetilise jälje,» räägib ta.
Mõtleb häid mõtteid
Koht, kus lauljannal on alati hea olla, on Tallinna kaubamaja kodutarvete osakond. «Tunnen ennast seal olles alati nii õnnelikuna. Seal mängib väga hea muusika. Võin seal tunde ringi käia. See on kõik tingitud selle koha aurast!»
«Laulud sünnivad sellest, et erinevatest asjadest koguneb sinu sisse energiaid. Ja ühel hetkel oled kosmosele nii avatud, et sulle saadetakse üks lugu.» Sõnade kirjutamisega on lauljannal aga omamoodi suhe. «Ma ei kirjuta ise sõnu, mulle antakse sõnad kosmosest. Vahepeal saan üksikuid sõnu. See on nagu pusle. Ja lõpuks, kui laul valmis, taipan, millest see tegelikult räägib.»
Kui muusikuelu kõrvale jätta, lubab Lea tulevikus rohkem süveneda esoteerilisse maailma. «Ma tunnetan väga hästi energiad ning hakkan sellega kindlasti kunagi tulevikus tõsisemalt tegelema.» Iseennast püüab ta juba ammu puhastada läbi mõttetöö. «Püüan mõelda alati häid mõtteid. Head mõtted külvavad häid mõtteid ja halvad mõtted halbu mõtteid. Halbadega tuleb pidevalt võidelda.»
«Armastus»
• Albumil kõlab üheksa Lea Liitmaa lugu.
• Kaastegevad on Roland Puussepp (löökriistad), Henno Kelp (bass), Eduard Akulin (tromboon), Virgo Veldi (saksofon), Mihkel Metsala (trompet)ja Siim Aimla (flööt).
• Albumi kujundus Indrek Timmer, fotograaf Denis Georgievski.