Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Aastal 1110 kadus Kuu taevast, kuid nüüd selgus, et tegemist ei olnud kuuvarjutusega

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kuuvarjutus 26. veebruaril 2017 nähtuna Argentinas Sarmientos
Kuuvarjutus 26. veebruaril 2017 nähtuna Argentinas Sarmientos Foto: ALEJANDRO PAGNI/AFP/Scanpix

Keskajal, 5. mail 1110 kirjutas üks selle ajastu taevavaatleja, et Kuu säras taevas, kuid siis tuhmus ja lõpuks kadus.

Sajandeid arvati, et tegemist võis olla ebatavalise kuuvarjutusega, hiljutine uuring lükkas selle ümber, teatab sciencealert.com.

Ülestähenduste kohaselt ei olnud Kuud enam üldse näha, kuid nii täieliku kui osalise kuuvarjutuse puhul oleks midagi Kuust ikka näha olnud.

Ligi 1000 aastat hiljem hakkasid keskajal toimunud sündmust uurima USA kosmoseagentuuri NASA ja Šveitsis Genfi ülikooli teadlased, kelle arvutuste kohaselt oli aastate 1110 ja 1120 vahel Euroopas näha seitse täielikku kuuvarjutust ning ühes varjutuses kadus Kuu täielikult.

Astronoomid arvasid, et tegemist võis olla ebahariliku kuuvarjutusega, mida nimetatakse mustaks kuuvarjutuseks ja mille puhul Kuu muutub Maalt vaadatuna atmosfääriolude tõttu nähtamatuks.

Maa kaaslane Kuu
Maa kaaslane Kuu Foto: NASA/REUTERS/Scanpix

NASA teadlaste arvates saab Kuu kadumist seostada hiiglasliku vulkaanipurskega, mis paiskas Maa atmosfääri väga suures koguses tuhka ja vulkaanilisi aerosoole.

Keskaja üks tuntumaid vulkaanipurskeid toimus Islandil, seal hakkas 1104 purskama Hekla vulkaan. Šveitsi Genfi ülikooli paleoklimatoloogi Sebastien Guillet teatel aga ei saa Islandi vulkaani juhtunus süüdistada, sest aeg ei klapi.

Teadlastemeeskond analüüsis veel Gröönimaa jääst võetud proove. Nad otsisid, kas aastate 1108 – 1110 vahel tekkinud jääkihis on märke vulkaanipurskes tekkinud tuhast ja nad leidsid need.

Teadlaste arvates oli nimetatud ajavahemikul kuskil väga võimas vulkaanipurse või mitu purset, kuid nad ei leidnud kohe, mis vulkaan see olla võis.

Lisaks tuhale uurisid NASA esindajad ka sellest ajastust pärit ülestähendusi, mis olid tehtud maailma eri paigus. Nende arvates saab Kuu kadumises «süüdistada» Jaapanis asuvat Asama vulkaani, mis hakkas purskama 1108 ja purskas kuid.

«Tulemäe tipus oli tuld ja paks tuhakiht mattis riisipõllud. Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud,» on Jaapani ajalooürikus, mis pärineb 1108. aastast.

Teadlased uurisid ka puude kasvurõngaste kohta käivat informatsiooni ja selgus, et 1109. aasta oli põhjapoolkeral väga külm, sest taevas oli pidevalt hallikas ja päikesekiired ei pääsenud läbi. Saak oli kasin ja tekkis näljahäda. Puude kasvuringid olid väga õhukesed. Ka see viitas, et kuskil oli toimunud mingi vulkaaniline kataklüsm.

NASA teadlaste sõnul paiskus Jaapani Asama vulkaani purskest stratosfääri väävlirikaste osakeste pilv, mis varjutas Kuu.

Taevas oli näha vaid tuhka ja teisi vulkaanipurskes tekkinud osakesi, mis tekitasid mulje, nagu oleks toimunud kuuvarjutus.

Kuuvarjutuse puhul on Maa Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule.

Tagasi üles