Eelmisel nädalal möödus Teise maailmasõja lõpust 75 aastat. Kas me aga teame, mis sai fašistliku Saksamaa armeesse mobiliseeritud ja1945. aastal keset Euroopat kodutuks jäänud eestlastest?
Saksamaa kapituleerumise järel toimusid Nürnbergi linnas kurikuulsad kohtuprotsessid, kus määrati vangi ning surma 161 kõrget natsisaksa ohvitseri ja ametnikku. Nn Õigluse Palee kõrval oli suur vangla, kus paljud natsipealikud kohtumõistmist ootasid.
USA vägedel oli raskusi sinna valvurite leidmisega. Kohe pärast sõda oli suur osa võitlejaid kiiruga tagasi koju saadetud. Paljud olid ka rakkes okupatsioonitsooni ja ähvardava Nõukogude Liidu piiri valvamisega.
Siin on kohane meelde tuletada Eesti sõdureid, kes täitsid Nürnbergis üllatavalt tähtsat rolli. Nende meeste loo on värvikalt lahti jutustanud Briti ajaloolane Mark Felton, kes jagab jälgijatega oma Youtube'i kanalil kõige uskumatumaid sõjaaegseid seiklusi.
Natsisaksa sõdurid USA teenistuses
Saksamaa oli okupeeritud Baltimaadest mobiliseerinud tuhandeid mehi rahvusväeosadesse nagu Eesti Leegion. Diviisiga liitus ka vabatahtlikke, kes nägid seda ainsa võimalusena Punaarmee vastu võitlemiseks. Need, kes end Kesk-Euroopas USA vägede kätte andsid, olid nüüd sõjapõgenikud. Nõukogudemaal ootas surm, keset Euroopat olid nad kodutud.
Sellises seisus otsustasid ohvitserid Vaido Viitre ja Verner Puurand - allveelaeva Kalev viimane kapten - minna ameeriklaste jutule. Kuna neil oli hädasti valvureid juurde vaja, võeti pakkumine kohe vastu. Kuigi SS-üksused olid keelatud, leppisid USA ohvitserid kokku, et eestlased on jõuga natsisaksa armeesse mobiliseeritud, mis on osaliselt tõene.
Nii pandi kokku 17-meheline vahiüksus, mis valvas USA armee Nürnbergi peakontorit. Nende teenistusega oldi rahul ning varsti loodi täismõõdus kompanii. Umbes 300 eesti sõdurit, enamasti endised Waffen-SSi sõdurid, moodustasid 4221. Eesti vahikompanii.